TAI uuring: Eestis on 36 000 alkohoolikut

Marko on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud ja pea kõiki tegusid ühendab viinakurat. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi alkoholitarbimine Eestis väheneb ning selle põhjuseks peetakse hoiakute ja elustiili paranemist, leidub elanikkonnas siiski kuni viis protsenti ehk umbes 36 000 täiskasvanut, kes ei suuda elada päevagi alkoholita.

Kriitilise piiri saavutas eestimaalaste alkoholitarbimine 2007. aastal, mil ühe täiskasvanu kohta oli absoluutalkoholi tarvitamise koguseks 14,8 liitrit, 2015. aastaks oli see number langenud 10,3 liitri peale. Vähenenud on nii joomise sagedus kui ka korraga tarvitatavad kogused, eelistama on hakatud lahjemat alkoholi. Kuna elanike ostuvõime on samal ajal kasvanud, leiab Tervise Arengu Instituut (TAI) seose, et vähenev alkoholitarvitamine viitab elustiili ja hoiakute muutumisele.

TAI värske alkoholitarbimise raporti alusel tarvitavad Eesti elanikud enim õlut ja kanget alkoholi ning seejärel veini või muid lahjasid alkohoolseid jooke. Igapäevaseid alkoholitarvitajaid on TAI andmeil viis protsenti kogu elanikkonnast, nende hulgas on enim just õllejoojaid. Igal nädalal joob õlut veidi alla veerandi küsitlusele vastajatest, samas keskmiselt 40 protsenti vastanutest ei tarbi üldse õlut. Suurem osa õllejoojaid on alla 30-aastased Eesti rahvusest mehed.

Kanget alkoholi ja veini tarvitatakse tavaliselt mõnel korral kuus, enamasti seltskondlikel sündmustel ning lahjasid jooke veelgi harvem. Kuigi alkoholi joomise sagedused on pigem harvad, siis kogused on see-eest neil kordadel suured – veerand vastanuist tarvitab korra kuus vähemalt kuus ühikut alkoholi korraga.

Foto: Tervise Arengu Instituut Foto: Tervise arengu instituut

Peamisteks põhjusteks, miks alkoholi tarvitatakse, on mugavus ja sotsiaalsus. Vastajad on aasta jooksul alkoholi joonud koos sõprade, kolleegide või tuttavatega ning oma kodus. Harva tarvitatakse alkoholi üksi või vabas õhus (parkides, tänavatel jne). Samuti on alkoholi joomine vastajate sõnul on joomine lõbus, muudab üritused paremaks ning meeldiv on ka tunne, mis tekib pärast joomist. Kolmandik vastanuist arvas aga, et alkohol kuulub ka hea toitumise juurde.

Samas on paljud tundnud alkoholi tarvitamise tõttu ka kahetsust või süütunnet. Alkohol koormab inimest nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning võib juhtuda, et neil esineb alkoholi liigtarvitamisel mälulünkasid ning sageli ei jõuta teha kõike, mida algselt on plaanitud.

Halvad kogemused lapsepõlvest

Peaaegu pool vastajatest on elanud lapse- või teismeeas koos alkoholi (liig)tarvitava inimesega ning arvavad, et see on neid oluliselt mõjutanud. Sageli on alkoholitarvitaja nende peale karjunud või muul moel verbaalselt väärkohelnud, esinenud on ka füüsilist vägivalda või selle pealt nägemist ning lapsi on jäetud järelvalveta või ohtlikusse olukorda. Ka praegu teab enamik vastajaist vähemalt üht inimest, kes nende arvates joob alkoholi liiga tihti. Enam kui poolele vastajatest on see sõber või tuttav, vähem kui veerandile ka oma leibkonna liige.

Huvitav on ka see, et kolmandik veebiküsitlusele vastanuist ning 18 protsenti telefonitsi vastanuist tunnistas, et nad ei tarvita alkoholi just seepärast, et kardavad, et neist võiks seetõttu saada alkohoolik.

Viimase aasta jooksul tarvitatud alkoholikoguste põhjal jagati vastajad riskigruppidesse, mille aluseks on alkoinfo.ee leheküljel olev jaotus. Üle poole vastajatest kuulub selle põhjal madala riskiga gruppi ehk alkoholist tingitud oht nende tervisele on väike. Tervist ohustavasse, kõrge ning väga kõrge riskiga gruppi kuuluvad sagedamini veebiküsitlusele vastanud õlle (13 protsenti), kange alkoholi (11 protsenti) ning veini (9 protsenti) tarvitajad.

Kõrgesse riskigruppi kuuluvaid inimesi nimetatakse kuritarvitajateks ning neile on omane kahjustav alkoholi tarvitamine, neil esinevad füüsilise või vaimse tervise probleemid. Paraku ei oska paljud inimesed ise tervisemuresid liigse alkoholiga seostada. Eestis on alkoholi riski- ja kuritarvitajaid hinnanguliselt ligi veerand täiskasvanud elanikkonnast.

Joodikud häirivad avalikku ruumi

Kõige rohkem on vastajatel ette tulnud olukordi, kus neid on häirinud inimesed, kes joobeseisundis oksendavad, urineerivad või risustavad avalikku ruumi. Kolmandik vastajatest on ennast kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu tundnud ebaturvaliselt avalikes kohtades, sealhulgas ühistranspordis.

Võib öelda, et inimesed pooldavad suuremaid piiranguid alkoholipoliitikas ning usuvad, et ametivõimudel on kohustus ja õigus piirata inimeste liigset alkoholitarvitamist. Üldiselt nõustuvad vastajad piiranguid ette nägevate meetmetega, sealhulgas alkoholireklaami keelustamine, alkoholihindade kõrge tase, alkoholi müüvate kohtade väike arv ja kellaajalised piirangud alkoholi müügil.

Tervise arengu instituudi alkoholiteemalises veebiküsitluses osales 1400 ning telefoniküsitluses 2100 vastajat vanuses 18–64 eluaastat. Küsitlused viidi läbi 2015. aasta suvel, ent uuring avaldati tänavu.