Silmalau paistetus pole üksnes kosmeetiliselt häiriv - see võib tekitada ka hirmu, eriti juhul, kui paistetus on nii tugev, et mõjutab nägemisvõimet.
Levinud põhjused, miks silmalaud paiste lähevad
Enamasti on paistes silmalaugude põhjused ohutud, kuid mõni pealtnäha väike probleem võib osutuda üsna tõsiseks, kirjutab Terviseuudiste portaal. Seetõttu tuleks silmalaugude paistetuse korral pidada nõu silmaarstiga.
1. Odraiva
Odraiva on silmalau näärmepõletik. Kõige sagedamini nakatab odraiva ripsmejuurte juures asuvaid pisaranäärmeid, aga esineb mõnikord ka silmalau sees rasunäärmete nakatumise tõttu. Tavaliselt saab odraiva alguse punaka, sügeleva, valuliku ja paistes muhuna. Mõne tunni või päeva jooksul hakkab see meenutama vistrikku. Mõnel on valge pea. Enamikul juhtudel on põletikuline ainult üks pisara- või rasunääre ning ravi pole vajalik. Valu aitab leevendada soe kompress.
Kuni odraiva kadumiseni tuleb hoiduda silmakosmeetika ja -kreemide kasutamisest. Samuti ei tohi kunagi odraiva katki pigistada, sest see võib põhjustada põletiku edasi levimist ja silmakahjustusi. Kui odraiva muutub väga valulikuks, nägemine nõrgeneb odraiva tõttu või samaaegselt tekib palavik, tuleb pöörduda silmaarsti poole.
2. Rahetera
Rahetera sarnaneb odraivale, kuid sel juhul pole tegemist põletikuga. Rahetera põhjuseks on silmalaus asuva rasunäärme ummistus. Inimestel, kellel on rahetera korra esinenud, kaldub see korduma ning muhud võivad kasvada üsna suureks. Samas on rahetera harva valus ning paraneb tavaliselt mõne päeva jooksul. Soe kompress võib rahetera kadumist kiirendada.
Kui rahetera muutub väga suureks, võib see nägemist häirima hakata ja valulikuks muutuda. Kui see mõne päeva jooksul ei kao või esineb teisi põletiku märke (näiteks palavik), tuleks pöörduda arsti poole.
3. Allergiad
Kui silmalau paistetusega kaasneb silmade sügelus, punetus ja vedelikuvool, võib tegemist olla silmaallergiaga. Silma allergilise reaktsiooni võivad põhjustada näiteks tolm, õietolm ja muud levinud allergeenid. Parima tulemuse tagab teadaolevatest allergeenidest hoidumine, kuid mõnel inimesel võivad allergiat leevendada ka antihistamiinid, näiteks benadrüül.
Sügelust ja kuivust võivad vähendada silmatilgad, ent sümptomite püsimise korral tuleks pöörduda silmaarsti poole, kes kirjutab välja allergiatestid või retseptiravimid.
4. Väsimus
Silmalaud võivad olla pundunud ja paistes väsimuse või kurnatuse tõttu. Sageli mõjutab lauge neisse öösel kogunev vesi, eriti juhul, kui uni napiks jäi. Sellises olukorras aitab külm kompress, mis asetatakse laugudele ajaks, kui pead padjal kõrgemal hoitakse. Samuti võib vedelikupeetust ja paistetust vähendada klaasi vee joomine.
5. Nutmine
Nutmine võib kahjustada pisikesi veresooni silmades ja silmalaugudes, eriti juhul, kui see on äge või kestev. Pärast nutmist tekkinud silmalaugude paistetus võib olla vedelikupeetuse tulemus, mille põhjustab suurenenud verevool silmade ümbrusse. Abi on puhkamisest, jahedast kompressist, pea kõrgemale tõstmisest ning vee joomisest.
6. Jumestus- ja nahahooldustooted
Silma sattumisel võivad jumestus- ja nahahooldustooted ärritada silmi ja neid ümbritsevaid kudesid, põhjustades paistetust, punetust ja valu. Laugude paistetust võivad põhjustada ka allergilised reaktsioonid neile toodetele. Kipituse ja paistetuse leevendamiseks võib kasutada apteegis saadaval olevaid kunstpisaraid (silmatilku). Kui kipitus jätkub või süveneb, tuleks pöörduda silmaarsti poole.
Loe rohkem silmalaugude paistetuse põhjustest Terviseuudistest.