Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Nakkuskliinik saab nüüd hakkama isegi ebolaga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku isolatsioonipalat ja dr Nele Rasmann. | FOTO: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix

Kuigi Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinik ei erine pealtnäha teistest haiglatest, saab sealses uues isolatsioonipalatis nüüd vajaduse korral ravida isegi ebolasse haigestunud patsienti.

«Päris igal aastal väga ohtlike nakkustega haigeid meie juurde ei satu,» rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) nakkushaiguste arst Nele Rasmann. Ühtlasi meenutas ta üht värvikamat juhtumit, kui inimesel kahtlustati väidetavalt ümbriku teel saadetud Siberi katku.

Uus isolatsioonipalat erineb teistest nakkushaigla palatitest selle poolest, et seal on olemas eraldi must ja puhas lüüs ning autonoomne ventilatsioon. Sisenetakse puhta ja väljutakse musta lüüsi kaudu.

Isolatsioonipalatis on kõik vajaminev aparatuur olemas, välja ei viida ühtki aparaati, nagu seda varem tehti. Kui lüüse oli vaid üks, puhastas arst end palatisse sisenedes ja sealt väljudes ühes ja samas ruumis, kuid niiviisi püsis siiski saasteoht.

Valisin selle eriala ka sellepärast, et siin saab actionʼit ka natukene.

Tohter ei salga, et ootab juba uue palati kasutamist. «Valisin selle eriala ka sellepärast, et siin saab actionʼit ka natukene,» lisas ta.

Näiteks oli hiljuti nakkushaiglas isolatsioonis ebolakahtlusega patsient, kellel viirust siiski ei olnud, nagu selgus. Tegemist oli meremehega, kes oli oma laevaga olnud sadamas sellises riigis, kus Ebola viirus levib, kuid oma jalga polnud mees maismaale tõstnud. Personal aga kohtles teda samasuguse ettevaatusega kui päriselt nakatunud haiget. «See on vajalik, sest kui tükk aega pole tõelist actionʼit olnud, siis ei tohi keegi hakata n-ö praaki tegema,» lausus arst.

Tavaliselt saadetakse patsient nakkushaiglasse pealinna suurhaiglate erakorralise meditsiini osakondadest, sest LTKH nakkushaigla vastuvõtus uuringuid ei tehta. Kui inimene nakkushaiglasse jõuab, satub ta alustuseks vastuvõtutuppa, kus tehakse vajalikud toimingud ning seejärel saadetakse määratud palatisse. «Vastuvõtuosakonnast läheb välja puhas ja ettevalmistatud inimene,» rõhutas Rasmann. «Näiteks kui on tegemist asotsiaaliga, siis käib ta ka duši alt läbi ning vajadusel teeb läbi ka täi- ja sügelisetõrje.»

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku uhiuues isolatsioonipalatis seisev Nele Rasmann ootab juba huviga, millal saab palatit kasutada. Fotograaf: Eero Vabamägi / Postimees | FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Väga ohtliku nakkusega haige toob aga kiirabi palatisse õuest ning temaga tehakse vajalikud protseduurid palatis. «Kui inimene saab omal jalal kõndida, siis aidatakse ta duši all puhtaks pesta, kui ta on raamihaige, siis kasutab personal vastavaid pesulahuseid,» selgitas arst.

Personali ettevalmistus ohtlike ja vähem ohtlike nakkustega patsientidega töötamisel ei erine. «Kõik, kes osakonnas töötavad, peavad sellega hakkama saama,» rääkis tohter. Rasmann ise on lasknud end vaktsineerida peaaegu kõigi nakkushaiguste vastu. Arsti sõnul levivad infektsioonid nakkushaiglas tunduvalt vähem kui teistes haiglates, sest reeglitele pöörataks rohkem tähelepanu.

Kõige suuremad palatid nakkushaiglas on kahekohalised. Kui haiglas ruumi jätkub, paigutatakse sinna vaid üks inimene. Kui seda võimalust pole, pannakse ühte palatisse sama haigusega ja ühest soost inimesed. Võimalusel arvestatakse näiteks ka inimeste vanuse ja rahvusega.

Kui suvi on nakkushaiglas pigem vaikne aeg, siis kooli algusega tuleb haiglasse patsiente  juurde. Oktoobris hakkavad nakkuskliinikusse saabuma mitmesuguseid kõhuviirusi põdevad lapsed. «Põhiline on säilitada kaine mõistus ja mitte otsida abi ainult internetist,» manistes arst. Laste nakkuskahtluse puhul tasuks tema sõnul last kindlasti arstile näidata, sest näiteks nõuandetelefoni teel on spetsialistil raske midagi asjalikku öelda.

Lisaks rõhutab nakkusarst ka vaktsineerimise tähtsust. «On tõsiselt kurb, et meil lubatakse jätta lapsed vaktsineerimata ja see otsus langetatakse näiteks internetifoorumite põhjal,» lisas arst. Ta tõi näiteks vaktsineerimata lapsed, kes on liivakastis mängides metallesemega jalga vigastanud, mispeale joostakse lapsega haiglasse ning nõutakse teetanusevaktsiini.

Tohter rõhutas, et kindlasti tuleks gripi vastu vaktsineerida ka eakaid inimesi ja seda ka hooldekodudes. «Muidu satub pool hooldekodu meie juurde,» ütles ta. Vanemad inimesed kuuluvad gripi riskirühma ning neil tekib tüsistusena sageli kopsupõletik ja hingamispuudulikkus.

Tagasi üles