/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/06/2292760t1hfdd3.jpg)
Väärkohtlemine võib jätta templi inimese mällu igaveseks. Kui kahtled, et isik on sattunud vägivallavormi ohvriks, siis tegelikult on üks märk, mis seda tõendada võib.
See märk viitab, et inimest on väärkoheldud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väärkohtlemist ja vägivallavorme võib esineda nii kodus, tööl kui ka koolis, ja eriti sageli peredes ja lähisuhtes, vahendab CheatSheet portaal. Nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt väärkoheldud inimene muutub ajapikku enamasti ebastabiilseks, temas tekib pidev hirmutunne ning näiteks lähisuhtevägivalla puhul ka võimetus kahjustavast suhtest vabaneda.
Kui inimene kannatab mistahes vägivalla all, on esmalt märgata muutusi tema käitumises ja kõnes – ta võib muutuda endassetõmbunuks, teiste suhtes tõrjuvaks, närviliseks ja hirmunuks. Pidev hirmutunne ongi peamine asi, mis annab märku sellest, et inimesega pole kõik korras, midagi halba on juhtunud ning ta vajab tegelikult abi ja lähedaste tuge.
Hirm võib avalduda näiteks avalikes kohtades üksinda viibides, aga ka võõra inimese vahetus läheduses viibides, mil inimene ei suuda oma emotsioonide tõttu kogeda turvatunnet. Niisamuti tekitab hirmu või isegi paanikat pelgalt mõte sellele inimesele, kelle tõttu inimene end kartlikuna ja allasurutuna tunneb.
Möödunud aasta justiitsministeeriumi statistika näitab, et Eestis moodustab suurima osa (85 protsenti) perevägivallakuritegudest kehaline väärkohtlemine. 10 000 elaniku kohta registreeriti mullu keskmiselt 23 perevägivallakuritegu. Kõige sagedamini langesid perevägivallajuhtumite ohvriks lapsed (80 protsenti kogu juhtumitest). Seksuaalkuritegusid registreeriti mullu aga 482, neist enim esines kuritegusid alaealistega (89 protsenti).
- Tutvu ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringuga, kust selgub, et ligi 60 protsenti Eestis tegutsevatest prostituutidest on kokku puutunud vaimse, 60 protsenti kehalise ning 50 protsenti seksuaalse vägivalla vormidega.