:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/13/7095999t1h91c4.jpg)
Rabas kasvavad jõhvikad on väärtuslikemad täisvalminuna ja korjata tasuks neid alles oktoobris. Murakaid võib korjata ka juba poolküpsena, et säilitada viljatupp, millest saab teed valmistada.
Loe ja võrdle: mida kasulikku leidub meie sügisestes marjades ja õuntes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisel tasub valminud vilju korjata ja süüa, sest nii saab loomulikul teel immuunsüsteemi külmetushaiguste kaitseks ette valmistada. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on eriti vajalik marjades sisalduv C-vitamiin ehk askorbiinhape.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/13/11414503t1hae4c.jpg)
Aroonia
/nginx/o/2017/09/13/7095807t1h4f09.jpg)
Eriti oluline on must aroonia joodi allikana, temas on joodi 2-3 korda rohkem kui teistes marjades ja puuviljades. Ka rauasisaldus on mustal aroonial kõrge: 100 grammis marjades on 4-7 milligrammi rauda, kusjuures organismi päevane rauavajadus on keskmiselt 15 g. Musta aroonia viljade peamine väärtus ja populaarsus on seotud rohke P- ja PP-vitamiini sisaldusega, mis on verekapillaare tugevdava toimega
Sügavkülmutada terveid marju eriti ei soovitata, sest nii väheneb C-vitamiini sisaldus ja kest muutub sitkeks. Küll aga võib neid külmutada segapüreena või segamahlana. Hästi valminud arooniamarju on mõtet säilitada ka kuivatatult, seejuures ei esine erilist vitamiinide kadu ja C-vitamiin säilib väga hästi.
Astelpaju
/nginx/o/2015/12/17/4808631t1h388e.jpg)
Astelpajus on C-vitamiin, P-vitamiin, B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B9 (fooliumhape), provitamiin A (karotiin), E-vitamiin, K-grupi vitamiinid ning mitmed küllastumata rasvhapped. Astelpajumarjad kuuluvad esimese viie toiduaine hulka nii karoteeni- kui ka C- ja E-vitamiini sisalduse poolest. Kuid lisaks vitamiinidele leidub astelpajus ka 15 mikroelementi, sealhulgas raud, magneesium, mangaan, boor, väävel, alumiinium, räni ja titaan.
Pohlad
/nginx/o/2015/07/29/4330815t1h87c8.jpg)
Pohlade kõige tuntum koostisosa on antiseptiliste omadustega bensoehape, millel on mikroobe hävitav toime ja ka nende elutegevust pärssiv funktsioon.
Vitamiine on pohlades mõne teise marjaga võrreldes suhteliselt vähe, peamiselt C-, B2, E- ja P-vitamiini, leidub ka karotenoide ja bioflavonoide. Keemilisse koostisse kuuluvad mineraal-, park- ja värvained. Kiudaineid on pohlas rohkem kui jõhvikas.
Õun
/nginx/o/2017/06/02/6736809t1hb5be.jpg)
Õun kiirendab jääkainete väljutamist kehast. Toksiinide väljumist soodustab õunas sisalduv pektiin, mis langetab ka veresuhkrut ja halva kolesterooli taset.
Vitamiine täis õun parandab kollageeni ja elastiini moodustumist nahas, tänu millele püsib nahk pingul ja elastne. Just selle omaduse pärast kasutatakse tänapäevastes silendavates kreemides õunaseemneekstrakti. Õun parandab ka naha niiskuse sidumise võimet ning takistab pigmendihäirete teket.
Jõhvikas
/nginx/o/2015/08/03/4344189t1h277c.jpg)
Marjad sisaldavad kuni 10 protsenti suhkruid, orgaanilisi happeid, C- ja K-vitamiini, pektiin- ja parkaineid, mikroelemente, karotiini jm. Hariliku jõhvika hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappesisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega.
Jõhvikal on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime.
Jõhvikad ehk kuremarjad on kõige väärtuslikumad täisvalminult, oktoobris korjatuna. Pooltoorena korjatult ja järelvalmima jäetult on nende väärtus madal.
Pihlakas
/nginx/o/2014/09/17/3357421t1hc116.jpg)
Pihlamarjad sisaldavad rikkalikult pektiinühendeid, mis suhkrutega ühinedes moodustavad seedekulgla limaskestadele kaitsekihi, seovad ja viivad kehast välja mürgiseid ühendeid. Kuid pihlaka viljades on ka amügdaliini – ainet, mis suurendab organismi vastupanuvõimet radioaktiivsele (ka röntgen-) kiirgusele, kaitstes hingamisensüüme kiire lagunemise eest. Nõnda korrastub kahjustatud ainevahetus.
Parkained, pektiin ja amügdaliin pidurdavad süsivesikute käärimist seedekulglas, sidudes sooltes tekkivaid mürgiseid aineid ja taastades normaalse mikrofloora.
Kibuvitsad
/nginx/o/2017/03/28/6495629t1h7080.jpg)
Biokeemiliselt koostiselt saab kibuvitsa vilju edukalt võrrelda isegi mõningate polüvitamiinipreparaatidega. Mõned kibuvitsamarjad katavad suure osa päevasest C-vitamiini vajadusest. Viljade ilusa punasee värvuse kindlustavad karotenoidid. Nende pigmentide teatud vormidest valmistab inimkeha vitamiini A.
Mineraalainetest väärivad märkimist fosfori, magneesiumi, kaaliumi, väävli- ja kaltsiumiühendid. Mererannas kasvanud taimede tõrsikutes leidub ka naatriumi ja kloriide.
Murakas
/nginx/o/2013/09/05/2207607t1he317.jpg)
Muraka viljad sisaldavad rohkesti lenduvaid eeterlikke õlisid, millel on tugev mikroobe hävitav toime, seetõttu säilib ka vähese suhkruga tehtud murakamoos hästi. Murakaid soovitatakse tarvitada siis, kui normaalne mikrofloora on kahjustunud, näiteks peale antibiootikumikuuri läbimist. Murakast saab abi väsimuse ja vitamiinivaeguse korral.
Murakaid võib koguda poolküpselt, mil nad on veel kõvad või täisküpselt. Viimasel juhul peab kaasas olema kindlasti korralik ämber, sest küpsetest marjadest eraldub palju mahla. Poolküpselt kogumise eeliseks on asjaolu, et lisaks viljadele saadakse kaasa ka viljatuped. Need aga saab vilju puhastades kuivama panna, ning hiljem tee valmistamiseks ära kasutada.