Kalda: ei ole nii, et mida kallim ravim, seda parem tulemus

Perearst Ruth Kalda. Foto: Erakogu.

Perearstide liidu juht ja TÜ Kliinikumi perearsti õppetooli professor Ruth Kalda ütles Tarbija24 küsimustele vastates, et ei ole nii, et mida kallim ravim, seda parem ravitulemus, sest hind ja toime ei ole omavahelises seoses.

Tihti annab perearst patsiendile sahtlist tasuta ravimilehekese ja hiljem, kui halbu kõrvaltoimeid ei ilmne, kirjutab samale rohule ka retsepti välja. Hiljem võib apteegis selguda, et saadaval on ka palju odavamad sama toimega ravimid. Kas selline käitumine ei sea tohtrite sõltumatuse kahtluse alla?

Sellised tasuta ravimite näidised ongi toodud ravimfirmade poolt tavaliselt selleks, et patsientidele prooviks anda. Kui selgub, et ravim sobib, siis päris sageli jäädaksegi selle tarvitamise juurde. Eks see ongi ravimifirmade eesmärk, miks tasuta ravimnäidiseid jagatakse.

Arstina pean ma aga õigeks, et kui erinevused erinevat liiki ravimite vahel ei ole väga olulised, siis otsuse, millist laadi ravimi välja kirjutan, teen koos patsiendiga, lähtudes tema eelistusest näiteks ka hinna osas. Kui esmaselt kasutusele võetud ravimiga ei ole saavutatud sellist ravitulemust nagu ootasime, siis on mõistlik kaaluda ka mõnda teist. Ei ole aga nii, et mida kallim ravim, seda parem ravitulemus. Hind ja toime ei ole kindlasti omavahelises seoses.

Mille järgi perearst toimeaine välja kirjutab? Näiteks kolesterooli alandajaid on väga palju. Kui lugeda kõrvalmõjude lehte, siis need praktiliselt kattuvad.

Perearstid tõepoolest ise ravimuuringuid ei korralda, selleks ei ole ka tarvidust. Kasutame oma teadmiste alustena neid uuringute andmeid, mis on juba rahvusvaheliselt tehtud ja mille põhjal on ka ravijuhenditega kokku lepitud soovitused antud. Põhimõtteliselt on ravijuhenditega kokku lepitud, et esmaseks ravivalikuks vere lipiidide kõrge taseme korral on ravimid, mida üldnimetusega nimetatakse statiinideks.

Samas on statiine ravimturul erinevaid, on simvastatiinid, pravastatiinid, fluvastatiinid, atorvastatiinid. Kõik need langetavad koleterooli taset, erinevus nende ravimite vahel ei ole oluline ja valiku erinevat liiki statiinide vahel teeb arst lähtudes oma isiklikust kogemusest ja harjumusest. Kuna loetletud toimeainetega ravimid on suhteliselt sarnased, siis tõepoolest on sarnased ka kõrvaltoimed. Statiinide kõrval kasutatakse veel ka fibraate ja nikotiinhapet, aga neid juba oluliselt vähem.

Kui juhtub, et ühel abikaasadest saab rohi ootamatult otsa, kas ta võib siis ajutiselt abikaasa oma võtta? On teada, et nii tehakse.

Kui abikaasad tarvitavad täiesti sarnaseid ravimeid, siis võib seda teha, kuni oma ravimi apteegist kätte saab. Kui tegemist on aga erinevate toimeainetega, siis peab arvestama sellega, et toime ei pruugi olla täpselt sarnane seetõttu, et näiteks toimivad doosid võivad olla erinevad. Nii näiteks peab pravastatiini tavaliselt kasutama kaks korda suuremas doosis kui simvastatiini. Kui kasutatakse täiesti erinevaid ravimeid, üks abikaasadest näiteks statiine ja teine fibraate, siis on toime erinevus siiski oluline ja seetõttu pole ravimite vahetamine soovitav.

Apteegis on soodsama hinnaga ravimid sageli otsas ja pakutakse sama toimeainega kallimaid. Samas pole sugugi kindel, et just see toimeaine ainuõige on. Ehk saaks mõne teise toimeainega odavama?

Võtame sama kolesterooli alandaja. Kui arst on teinud otsuse teie kõrget kolesterooli taset langetada statiinidega, siis on teil õigus küsida nii arsti käest kui ka apteegist odavaimat sedalaadi ravimit.

Erinevate toimeainetega vererõhu ja kolesterooli alandajaid on palju. Mille põhjal arst otsustab, mida välja kirjutada?

Vereõhu alandajatena kasutame enamasti kuut erinevat klassi ravimeid: diureetikume (vee väljutajaid), B-adrenoblokaatoreid, Ca-antagoniste, AKE-inhibiitoreid, angiotensiini retseptorite blokaatoeid ja alfa-adrenoblokaatoreid.

Kolesterooli alandajaid on põhimõtteliselt nelja erinevat liiki: statiinid, fibraadid ja nikotiinhape - kõik kolm takistavad kolesterooli sünteesimist. Neljandaks on kasutusel kolesterooli imendumise inhibiitorid ehk pärssijad.

Vastava otsuse, mida konkreetselt kasutada, teeb arst lähtudes patsiendi iseärasustest, kaasuvatest haigustest ja ka teistest tarvitatavatest ravimitest.