/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/15/7102193t1h90a8.jpg)
Seentes on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid ja vähe valke, siis toimivad seenetoidud tugeva maoergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavandiga inimestele.
Terviseprobleemid, mille korral ei tohiks süüa seeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti vastunäidustatud on marineeritud seened, kirjutab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. Samuti pole seeneroad sobivad maksa- või neeruhaigetele.
Hästi ei sobi biokeemiliselt kokku ka alkohol ja seened. Alkohol raskendab seenetoitude seedimist ja neist toitainete omastamist. Lisaks on ka selliseid seeneliike, mis koos alkoholiga põhjustavad nn ebatõelist seenemürgitust, näiteks tindikute ja alkoholi koostarbimisel värvub nägu ja hiljem kogu keha punaseks, pärast lillaks. See mürgitus ei ole eluohtlik, kuid tugeva ehmatuse põhjustab siiski.
Kindlasti ei tohiks seeni valmistada kupatamise asemel mikrolaineahjus. Kupatamisel lahustuvad mürgid vette. Mikrolaineahi vaid kuumutab rooga, kuid paljud seentes leiduvad ühendid on kõrgetele temperatuuridele vastupidavad.
Seenetoite tuleks valmistada sellises koguses, et need saaks korraga ära süüa. Säilitamiseks on kohased klaas- ja emailnõud, kuid täiesti sobimatud on alumiiniumpotid. Pikaajalisel seismisel või korduval soojendamisel võivad seenetoidud roiskuda ja põhjustada tõsise toidumürgituse. Ka seenesalatit ei maksa kaua seista lasta.