:format(webp)/nginx/o/2017/06/16/6789707t1h3ed4.jpg)
Kui osa perearste peab parimate, A-taseme perearstikeskuste hulka jõudmist oluliseks tunnustuseks, siis leidub ka neid, kes sellest ei hooli ja hindamisprotsessi pigem kriitiliselt suhtuvad.
Osa perearste suhtub parimate praksiste tunnustamisse kriitiliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Med24 uuris perearstipraksistelt, kes eelmistel aastatel A-taset ei taotlenud või said selle tänavu esimest korda, mida nad selleks oma töös muutma pidid ja kui oluliseks tunnustust peavad.
Perearst Anne Minka OÜ sai A-taseme esimest korda ja korralduslikult midagi muutma ei pidanud. «Ise ma seda tunnustust arstina nii oluliseks ei pea, aga tundub, et see on tähtis patsientidele ja ka minu pereõdedele,» sõnas Minka.
«Me ei pea seda oluliseks,» ütles tunnustuse kohta ka Favorek perearstikeskuse juhatuse liige Märt Rõngelep. Tema sõnul saadi A-tase esmakordselt ja lisaks tavapärasele tegevusele pidid nad «sundima» patsiente kirjutama piisava koguse tagasisidet. Keskus muus osas muutunud ei ole.
Perearst Katrin Kivisto ütles, et esimest korda A-taseme saamiseks tuli senisest rohkem dokumenteerida ja nüüd on olemas kodulehekülg. «Muutused meie keskuses saavad silmaga nähtavaks siis, kui kolime uude tervisekeskusesse. Muus osas teeme oma tööd nii nagu kogu aeg seda teinud oleme.»
Dr. Pilv OÜ sai A-taseme esimest korda. Perearst Liina Pilv ütles, et peab seda oluliseks peamiselt lisaraha pärast. «Teiseks, patsientidel on jäänud täiesti vale arvamus, et A-taseme praksistest saab kvaliteetsemat teenust,» lisas ta.
Pilv on kvaliteedi hindamise süsteemi suhtes kriitiline: hindamise põhjuseks toodi, vähemalt alguses, osa perearstide või perearstikeskuste teenuse halb tase, kuid praeguse kvaliteedi hindamisega tekitakse arstidele juurde tööd ja frustratsiooni.
«Kohusetundlikult pabereid täites on kõik perearstid võimelised saama A-taseme. Kas sellega paraneb ka nende töö patsientidega, saatekirjade tase, oskused ja teadmised?» küsis Pilv. Tema hinnangul saaks arstide taset hinnata täiendavate loengute ja nendejärgsete kontrolltestide põhjal. «Sellisid koolitusi korraldab ülikool, perearstide täienduskeskus ja internetis on igal rahvusvahelisel online-ajakirjal olemas oma testid,» märkis Pilv.
«Praksise töökorralduse ja juhendamise osas võiks olla töötoad, kuhu inimene tuleb, kui tal on mingi probleem, mida ise ei oska lahendada. Nõukogude stiilis kontroll, mis innustab «skeemitamist», mõjub alandavalt ja suurendab frustratsiooni,» nentis Pilv.
Loe pikemalt Med24 portaalist.