Käekirurgide töö PERHis: kahe tunniga patsiendile uus ranne

Operatsioonijärgne taastumine võtab tihti palju aega.

FOTO: Panthermedia / Shannon Fagan/Scanpix

Põhja-Eesti regionaalhaiglast on kujunemas Tartu Ülikooli kliinikumi kõrval teine Eesti käekirurgiakeskus, kus doktor Kristo Kase juhtimisel tehakse keerukaid käe funktsioone taastavaid operatsioone.

Regionaalhaiglas ravib käekirurgilisi patsiente dr Kask, kes esimese Eesti arstina sooritas 2014. aastal Euroopa Käekirurgide Seltside Assotsiatsiooni erialaeksami, kirjutab Regionaalhaigla ajakiri. Dr Kask leiab, et ka Eestis oleks vaja käekirurgia lisaeriala õpet, kuna valitseb nende spetsialistide puudus.

Käekirurgia on eriala, mis hõlmab kogu käe kui terviku vigastuste, kaasasündinud väärarendite, omandatud haiguste ja nende tagajärjel tekkinud deformatsioonide diagnostikat ja ravi. Selle eesmärk on püüda tagada käele maksimaalne funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus, selgitada välja valu põhjused ja võimalusel neid ravida.

Käetraumad esinevad enamasti tööealistel inimestel, sealhulgas rohkem meestel ning ajutise töövõimetuse või töövõime kaotuse tõttu on need vigastused ühiskonnale ühed kulukamad. Vigastuste ravi mittespetsialistide poolt suurendab märkimisväärselt kulusid patsiendile, tööandjale ja ühiskonnale.

25. mail tegid dr Kask ja teda assisteerinud dr Villem Teder järjekordse operatsiooni – randmeluude sidemete atroskoopilise taastamise. «Randme sidemete vigastused jäävad tihti tähelepanuta ja patsiendid jõuavad arsti juurde pigem hiljem kui varem. Juhul kui ravi liiga hiljaks jääb, kujuneb selleks ajaks välja kõhre kahjustus ja anatoomilist konstruktsiooni pole enam võimalik järgi teha,» nentis dr Kask.

Patsient oli terve ja tugev 36-aastane mees, kes pärast üht kukkumist 2015. aastal oli juba poolteist aastat randmevalu käes vaevelnud. «Ta oli püüdnud end alguses ise ravida, käinud korduvalt perearsti juures, lõpuks sattus minu patsiendiks. Diagnoosisime tal sideme vigastuse,» ütles dr Teder. Algul püüti meest ravida konservatiivselt, aga kuna valuvaigistid ega hormoonsüstid ei aidanud, otsustati lõikuse kasuks.

«Suurim vastunäidustus randmesidemete taastamiseks on kõhrekahjustus. Meie patsiendi kõhr oli korras ja meil seega võimalik side taastada. Enamasti on selliseid operatsioone Eestis tehtud lahtiselt, kus operatsioon ise on juba piisavalt traumaatiline ja tekitab rannet ümbritsevate sidemete piirkonnas liiteid,» kirjeldas dr Kask. See võib aga lõpptulemust halvendada, põhjustades liidete ja armkoe tekkimise ohtu, samuti randme liikumise vähenemist. Selle lõikuse käigus liigest ei avatud, side taastati kokku viie väikese lõike kaudu, mis loob eeldused paremaks taastumiseks.

Populaarne

Tagasi üles