/nginx/o/2011/04/26/565616t1h4c78.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst tõdes ajalehe Meditsiiniuudised kvaliteediseminaril, et Eesti raviasutused ei kogu ega väljasta delikaatset kvaliteediinfot, sest kardetakse ajakirjandust, võlaõigusseadust, patsientide nõudeid, konkurente ja haigekassat.
Fertilitase erakliiniku juht Ivo Saarma märkis, et on tuntav vahe, kuidas räägitakse mujal maailmas tervishoiusektoris ravi tüsistustest ja kuidas neisse suhtutakse meil. «Meil on see vaikuse koht,» nentis ta, viidates, et probleem on omane väiksele ühiskonnale, ning lisas, et tüsistus tähendab pahatihti ka suurt raviarvet.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni liikme Peeter Mardna sõnul peab arstil olema kindlustunne juhuks, kui ta ise veast teada annab. Praegu nii ei ole. «Teda ei tohiks selle eest represseerida. Kuni seda turvatunnet pole, ei muutu midagi,» möönis Mardna.
Seminaril osalejad nentisid, et üks ravi kvaliteedi analüüsi aluseid on korralikud andmebaasid ja registrid, mida Eestis praegu eriti kasutuses pole, kuid mis oleks abiks näiteks tüsistuste jälgimisel.
Seminari juhtinud Elva haigla juht Peeter Laasik leidis, et senised ja uued andmekogud tuleks linkida e-tervise süsteemiga. Samas arvati, et e-süsteem ei tööta veatult. «Seda ei taheta kasutada ebamugavuste tõttu,» sõnas Fertilitase juht Saarma.