Aasta erakordseim sünnitus: nelikutel aitas ilmale tulla 19 haiglatöötajat

9. juulil tulid Tallinnas ilmale sajandi esimesed nelikud.

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

9. juulil aidati teadaolevalt esimest korda Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sünnitusmajas ilmale nelikud Loore, Luise, Leene ja Lagle, kelle eduka sünnitusprotsessi tagas haigla personali meeskonnatöö.

ITK naistearst dr Konstantin Ridnõi rääkis, et kahtlemata on nelikrasedus maailmas üliharuldane nähtus. Täpset esinemissagedust ei tea keegi, kuid viimaste andmete järgi sünnib nelikuid umbes ühel korral 81 000 sünnituse kohta.

Haigla personali valdas nelikrasedusest kuuldes esmalt suur üllatus. «Et tegu on nelikrasedusega, saime teada raseduse 12. nädalal, mil patsient jõudis 1. trimestri ultraheli uuringule. Üllatus oli muidugi väga suur, kuid mõistagi oli selline teadmine kohe ka suureks väljakutseks. Muidugi on soovitud rasedus alati rõõmustav ja õrn hetk, kuid sellisel puhul kerkivad kohe ka paljud olulised küsimused,» kirjeldas arst.

Esimeseks oluliseks ülesandeks nelikute sünni puhul on vanemate nõustamine. Iga perekond ootab, et rasedus lõppeks terve ja ajalise lapse sünniga, kuid dr Ridnõi sõnul ei ole nelikraseduse puhul see variant võimalik. Maailma kirjandust uurides nimelt selgus, et nelikute puhul on keskmine raseduskestus sünnihetkeks tavaliselt 28‒30 nädalat. Neil puhkudel peavad vanemad aru saama, et perekonda sünnib neli enneaegset last, kes peavad veel pikka aega arstide ja õdede kõrgendatud tähelepanu all olema.

Nelikute sünd.

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

Põhiliselt jälgitakse kulgevat rasedust ultrahelis, mis annab ülevaate, kuidas looted arenevad ning milline on emaka ja emakakaela seisund. Naistearst selgitas, et nelikrasedust peab jälgima alati kogenud naistearst, kuid kokkupuudet nelikutega pole viimase 50 aasta jooksul Eestis kellelgi olnud.

Mitmikraseduse korral suurenevad ka rasedusriskid, näiteks raseduse iseeneslik katkemine, enneaegne sünnitus, preeklampsia jm. Arvestades kõiki nelikraseduse eripärasid ei ole loomulik sünnitus paraku mõeldav ning kõik peavad valmis olema erakorraliseks keisrilõikeks, kui sünnitus peaks algama või tekivad raseduse komplikatsioonid.

Dr Ridnõi kinnitab, et haigla personali jaoks oli väga tähtis osa sünnituse planeerimisest suure meeskonna moodustamine. «Sai selgeks, et operatsioonil osaleb kaks naistearsti, kaks lastearsti, anestesioloog, anesteesiaõde, neli neonatoloogia õde, operatsiooniõde ja muu personal – ühtekokku lausa 19 inimest. Meeskond pidi kättesaadav olema ööpäev läbi, kuna sünnituse täpset algusaega oli võimatu prognoosida,» kirjeldas arst.

Kuigi Eesti mõistes oli tegu erakordse sündmusega, kulges see edukalt ning meeskond tuli oma ülesannetega suurepäraselt toime. Arst kinnitab, et taoliste juhtumite korral ongi eduka lõpu võti just meeskonnatöö, mis oli väga hästi korraldatud.

Loe rohkem:

Populaarne

Tagasi üles