/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/08/22/3292287t1h7da6.jpg)
Paljud rasked haigused nagu kopsupõletik ja tuberkuloos on muutunud praegustele antibiootikumidele nii vastupidavaks, et ravim ei suudagi haiguse vastu maksimaalselt võidelda.
WHO: paljud antibiootikumid ei aita raskeid haigusi alistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hiljutisest raportist «Antibakteriaalsed ained kliinilises ravimiarenduses» selgub, et ravimiarenduses ei ole piisavalt uusi antibiootikume, et võidelda kasvava antimikroobse resistentsuse ohuga. See tähendab, et hetkel arenduses olevatest uutest antibiootikumidest vaid vähesed suudavad tõsistele haigustele vastu panna. Paljud neist on juba olemasolevate antibiootikumide täiendatud alternatiivid ning seetõttu ka pigem lühiajalised lahendused.
Haigustele, mis on ravimiresistentsed ehk ravimitele tugeva vastupanuvõimega, leidub aga WHO andmeil väga väheseid potentsiaalseid ravilahendusi. Üks sellistest haigustest on näiteks tuberkuloos, millesse sureb igal aastal ligi 250 000 inimest.
«Antimikroobne resistentsus on üleilmne probleem, mis ohustab tõsiselt tänapäeva meditsiini edusamme. Seepärast on meil tungiv vajadus lisauuringute ja ravimiarenduse järele, mis aitaksid võidelda antibiootikumidele resistentsete haigustega. Vastasel juhul oleme tagasi ajas, mil inimesed pidid tõsiselt kartma nakatumist ning riskima väikeoperatsioonidel oma eluga,» tõdes WHO tegevjuht dr Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Lisaks tuvastas WHO 12 prioriteetsete patogeenide klassi, millest mõned põhjustavad levinud infektsioone (näiteks kopsupõletik, kuseteede põletik) ning on sealjuuures samuti antibiootikumidele üha enam vastupanuvõimelised. Ka nende haiguste raviks on vaja uusi ravimeetodeid.
Samas on välja toodud ka 51 uut antibiootikumi või bioloogilist ainet, mis võiksid aidata antibiootikumiresistentsete patogeenide, sealhulgas tuberkuloosi vastu. Neist uutest ravimitest aga vaid kaheksa on WHO hinnangul sedavõrd uuenduslikud, ent annaksid praegusele antibiootikumiravile olulist väärtust juurde.
«Ravimifirmad ja teadustöötajad peaksid kiirelt keskenduma uute antibiootikumide väljatöötamisele, mis aitaksid äärmiselt tõsiste nakkushaiguste vastu, mis võivad vastasel juhul inimese tappa mõne päevaga,» selgitas WHO oluliste ravimite osakonna juht dr Suzanne Hill.
WHO tuberkuloosiprogrammi juht dr Mario Raviglione lisas, et muuhulgas tuberkuloosiravi on tõsiselt alarahastatud ning rohkem kui 70 aasta jooksul on turule tulnud vaid kaks uut tuberkuloosiga võitlevat antibiootikumit.
Antibiootikumide puuduse vastu võitlemiseks lõid WHO ning Initsiatiiv Ravimid Tähelepanuta Jäänud Haigustele (DNDi) üleilmse antibiootikumide uuringute ja arenduse ühingu, mille töösse panustatakse 56 miljonit eurot. WHO teeb koostööd veel paljude riikide ja partneritega, et parandada nakkushaiguste ennetamist ning soodustada praeguste ja tulevaste antibiootikumide mõistlikku kasutamist.