Kui seni on tervishoidu rahastatud töötajate palkadelt makstud sotsiaalmaksust, siis järgmise aasta aprillist muutub senine kord põhimõtteliselt, sest riik hakkab haigekassale maksma ka eakate eest.
Oluline muudatus tervishoius: riik hakkab pensionäride eest maksma (2)
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervishoiu rahastamisega seotud seaduste muudatused, millega laiendatakse haigekassa tulubaasi, teatas sotsiaalministeerium.
Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks suunatakse tervishoidu järgmise viie aasta jooksul täiendavalt üle 300 miljoni euro, millest 34 miljonit eurot juba 2018. aastal.
Tasub teada
Praegu kehtiv solidaarne ravikindlustussüsteem põhineb sellel, et töötava inimese tasudelt läheb 13 protsenti ravikindlustuse eelarvesse. Töötegijate maksudest kaetakse ka laste, pensionäride, kodus väikelapsi kasvatavate emade, töötute ja rasedate raviarved.
«Valitsus otsustas aprillis hakata tulevast aastast panustama tervishoidu täiendavalt mittetöötavate pensionäride eest. Tegemist on selle valitsuse ühe olulisima otsusega, kuna see leevendab oluliselt tervishoiusüsteemi pikalt vaevanud alarahastatuse probleemi,» kinnitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Ta lisas, et selle otsusega kasvab aastaks 2022 haigekassa täiendav rahastamine järkjärgult 13 protsendini vanaduspensionäride pensionist, mis toob viie aastaga haigekassasse täiendavalt üle 300 miljoni euro.
Seaduste muudatuste eesmärk on haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine. Selleks panustatakse täiendavalt selle eelarvesse 2018. aastal seitse protsenti, 2019. aastal kümme, 2020. aastal üksteist, 2021. aastal kaksteist ja 2022. aastal kolmteist protsenti mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt. See moodustab 2018. aastal 89 miljonit, 2019. aastal 133, 2020. aastal 153 ja 2021. aastal 176 miljonit eurot.
Haigekassa tulubaasi laiendamine pensionäride eest makstava eraldisega suurendab selle eelarve stabiilsust ning vähendab haigekassa tulubaasi sõltuvust tööealise elanikkonna panusest.
Haigekassa tulubaasi laienemise raames otsustas valitsus tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viia osa praegu riigieelarvest rahastatud teenuste rahastamise kohustus järk-järgult üle haigekassasse. Olulisemate teenustena puudutab see kiirabi, kunstliku viljastamise, uue hambaravihüvitise ja perearstide asendustasude kulude katmist.
«Nende teenuste üleviimine haigekassasse aitab tõhustada tervishoiusüsteemi toimimist, võimaldab erinevaid teenuseid paremini integreerida ja koos planeerida,» lisas minister.
Haigekassa tulubaasi laiendamise ja riigieelarvest kohustuste üle andmise tulemusena eraldatakse tervishoidu täiendavaid vahendeid 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46, 2020. aastal 53 ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.
Eelnõuga tehakse kokku muudatusi üheksas seaduses. Lisaks haigekassa seadusele muudetakse halduskoostöö, maksukorralduse, ravikindlustuse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusi. Eelnõu jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad aastatel 2018-2020 etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üle andmiseks haigekassale.