Patsiendi surmas ringkonnakohtus süüdi jäänud Ida-Viru keskhaiglas töötanud arsti Igor Gorjatšjovi kaitsja Jüri Leppik kaebas kohtuotsuse edasi ning riigikohus võttis selle menetlusse.
Tavatu kohtuvaidlus jätkub kõrgeimal tasemel: kas arst on patsiendi surmas süüdi
21. september 2017, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru maakohus mõistis Gorjatšjovile ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga. 22. märtsil jättis Tartu ringkonnakohus muutmata esimese astme kohtuotsuse, millega Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna arst Igor Gorjatšjov (43) tunnistati süüdi ettevaatamatusest patsiendi surma põhjustamises.
Kolmest eksperdist koosneva komisjoni koostatud ekspertiisiakti järgi ei vastanud Gorjatšjovi osutatud arstiabi ravikvaliteedi nõuetele. Arst ei arvestanud kiirabi anamneesiga, määras patsiendile valediagnoosi ega jätnud teda haiglasse jälgimisele.
Ekspertide hinnangul ei ole ravidokumendis objektiivseid põhjusi, mis oleksid takistanud õige diagnoosi määramist. Samuti leidsid eksperdid, et patsiendi ellujäämise võimalus oleks tõenäoliselt olnud suurem, kui ta oleks jäetud haiglasse.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et arsti hoolsuskohustuse rikkumise ja patsiendi surma vahel oli põhjuslik seos. Kui Gorjatšjov oleks arstiabi osutanud vajaliku tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkusega, oleks patsiendi ellujäämise võimalus olnud suurem.
Milles arsti süüdistatakse
Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42). EMOs valves olnud arst Igor Gorjatšjov (39) diagnoosis Valeril soolenakkuse ja saatis ta kodusele ravile, kuid 25. novembri varahommikul tõi kiirabi Valeri taas haiglasse, kus ta suri vaatamata haiglas tehtud operatsioonile.
Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu. Lähedased pöördusid politseisse ja lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud arteriaalse verejooksu tõttu.
Viru ringkonnaprokuröri Olga Dorogani sõnul kinnitasid nii 12 asjatundjast koosnev tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon kui ka kriminaalmenetlusse kaasatud Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgid, et arst verejooksu õigel ajal ei tuvastanud.
