Mis juhtub kehaga, kui juua liiga palju vett?

Sportimisel tuleb piisavalt vett juua.

FOTO: Panthermedia.net / Anna Bizoń

Kõik kehas asuvad rakud ja organid vajavad normaalseks toimimiseks vett, mida paljud inimesed joovad liiga vähe. Küll aga võib kurja teha ka liiga suur veekogus.

Kui juua päevas liiga vähe vett, võib see tekitada väsimust, pearinglust ja isegi lihaskrampe, kirjutab MedicalNewsToday. Liigne veejoomine aga võib põhjustada tõsise veemürgistuse, sest see lahjendab naatriumitaset veres ning tekitab omakorda rakkudes turse. Ajusse liigse vedeliku kogunemist ning selle turset nimetatakse ödeemiks, mis võib mõjutada ajutüve ning põhjustada kesknärvisüsteemi talitlushäireid.

Veemürgistuse levinumad sümptomid on iiveldus ja oksendamine, tõsisemad aga suurenenud vererõhk, mitmekordne nägemine, hingamisraskused, lihaste nõrkus või krambid ning võimetus tuvastada sensoorset infot. Raskematel juhtudel võib veemürgitus tekitada ajukahjustuse, viia koomasse ja isegi põhjustada surma. Kui liigse veetarbimise tagajärjel on naatriumitase veres märkimisväärselt vähenenud, nimetatakse seda seisundit hüponatreemiaks.

Kuigi vett on üsna raske kogemata üle tarbida, on ometi teada ka selliseid surmajuhtumeid, paljud neist on juhtunud sõduritega. Näiteks käsitleti USA biotehnoloogia infokeskus (NCBI) raportis kolme sõduri surmajuhtumit, kes tarbisid üle kümne liitri vett vaid mõne tunni jooksul. Üldlevinud soovitused näevad ette, et kui isik tegeleb raske füüsilise töö või trenniga ning higistab sealjuures ohtralt, on soovitatav seda tehes tarbida kuni 1,5 liitrit vett tunnis.

Vett kiputaksegi sageli üle tarbima kestvusspordi puhul, sest hüponatreemia sümptomid aetakse segamini veepuudusega ning juuakse hulga vett just seepärast, et vältida vedelikupuudust. Näiteks 2002. aasta Bostoni maratonil diagnoositi 13 protsendil osalejatest hüponatreemia sümptomid, 0,06 protsendil lausa kriitiline seisund, sest naatriumitase veres oli ohtlikult madal.

Kui palju vett on liiga palju?

Hüponatreemia sümptomid võivad tekkida pigem siis, kui tarbida üle kolme liitri vett lühikese aja jooksul. Risk on märksa väiksem, kui tarbida sama kogus pika perioodi, näiteks ööpäeva jooksul. Mürgistus on tõenäoline siis, kui jood tunduvalt rohkem vett kui organism jaksab vastu võtta ja uriiniga väljutada. Organism nimelt ei jaksa ära töödelda rohkem kui umbkaudu liiter vett tunnis.

Veejoomise kohta ei ole ühtainsat soovitust, pigem tuleks kuulata oma keha ja juua vastavalt vajadusele. Vedelikuvajadus sõltub enamjaolt kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest ja mõnevõrra ka kliimast, näiteks palava ilmaga ning aktiivset tööd või trenni tehes higistad rohkem ning ka veevajadus on suurem. Mõnele piisab seega liitrist päevas, teine aktiivne inimene joob jällegi meelsasti ära kolm liitrit vett, kuna keha nõuab seda.

Palju järgitakse ka päevas kaheksa veeklaasi reeglit, ent mingit teaduslikku soovitust selle taga ei ole. Kui sa aga pole harjunud üldse vett jooma, võikski alustada 6–8 klaasitäie joomisest päevas, samuti võib süüa vesiseid toiduaineid, nagu kurk, arbuus, tomat, viinamarjad jms.

Populaarne

Tagasi üles