Hädasti doonoreid vajanud verekeskus: võime rahulikuma südamega nädalavahetusele vastu minna

0-negatiivse veregrupiga Vello Vaher käis täna esimest korda elus doonorina head tegemas. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus

Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuhi dr Erna Saarniidu sõnul vastas verekeskuse abipalvele üle 80 0-negatiivse veregrupiga inimese ning haigla verevarud said tõhusa täienduse.

«Tänu nende heatahtlike ja suure südamega inimeste abile, võime rahulikuma südamega minna nädalavahetusele ja uuele nädalale vastu, olles kindlad, et meil on piisav varu veretooteid, et kõik abivajajad haiglates saaksid vajalikku ravi ja päästetud,» ütles dr Saarniit Postimehe terviseportaalile.

Dr Saarniit/Mihkel Maripuu/Scanpix Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Doktor lisas, et verekeskus ootab ka uuel nädalal doonoreid taas head tegema. Lisaks 0-negatiivsetele doonoritele on alati väga oodatud ka A-reesusnegatiivse veregrupi omanikud, sest ka selle veregrupi vere osas on varu väikseks jäänud.

Verekeskus tänab abivajajate nimel kõiki verd loovutanud doonoreid ning julgustab kõiki heas toonuses ja hea tervisega 18-60 aastaseid inimesi regulaarselt, kolm-neli korda aastas verd loovutama.

Doonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikuma kingituse – päästa kellegi elu, sest iga päev vajavad kümned patsiendid Eesti haiglates doonorverd

Arst rõhutas, et vereloovutus on lihtsaim võimalus teha head. «Doonoriks tulek ei nõua palju aega ja vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikuma kingituse – päästa kellegi elu, sest iga päev vajavad kümned patsiendid Eesti haiglates doonorverd,» lausus ta, lisades, et abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 18 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt verekeskus.ee ning Facebooki leheküljelt Doonorid ja Sõbrad.