Leetritesse haigestumist saab ära hoida

Vaktsineerimise ajagraafik. Foto: Pm

Kui viimasel kolmel aastal pole Eestis ühtki leetritesse haigestunut registreeritud, siis sel aastal on leetritesse nakatunud juba neli inimest – kaks täiskasvanut ja kaks väikelast.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas, et sellenädalase Euroopa vaktsineerimisnädala teema «Jagatud lahendused ühistele ohtudele» tulenebki just asjaolust, et Euroopas on viimastel aastatel hakanud taas levima vanad tuntud ja seejuures vaktsiiniga välditavad nakkushaigused.

Kui mullu haigestus Tadžikistanis ja selle naaberriikides poliomüeliiti ehk lastehalvatustõppe 476 last, siis õnneks Eestisse ega Kesk-Euroopasse haigus ei jõudnud. Küll aga on probleemiks leetrid.

«Leetrid on sedavõrd kergesti leviv viirus, mida võib võrrelda pärisrõugetega. Kui värske leetritehaigega on samas toas või palatis mittevaktsineeritud inimene 15 minutit või rohkem, on suur tõenäosus, et ta nakatub leetritesse,» selgitas Kutsar.

Praeguseks on tema sõnul 2011. aastal Eestis registreeritud neli uut leetrijuhtu.

«Nendest kolm toodi meile üle piiri sisse. Esimene oli kolmeaastane laps, kellel õnnestus viirus üles korjata Tenerifel. Järgmistel päevadel registreeriti kaks juhtu täiskasvanutel, 36-aastasel naisel ja 38-aastasel mehel. Naine oli nakatunud Veneetsias ja mees nakatus Pariisis,» rääkis epidemioloogianõunik.

Bioloogiline pomm

Kutsari sõnul oli neljas juht üheaastane laps, kes oli kontaktis selle kolmeaastase lapsega. «Meie jaoks ongi kõige ohtlikum see, kui välismaalt sisse toodud viirused leiavad üles need immuunsuseta inimeste rühmad,» lisas ta.

Kutsari sõnul on 2–14-aastastest leetrite vastu vaktsineerimata 3837 last.

«See on Eesti kohta absoluutselt bioloogiline pomm. Piisab ühest vaktsineerimata kolmeliikmelisest tüüpperekonnast, et see asi plahvatama panna,» märkis ta.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova selgitas, et lastele tehakse leetrite vastu kaks doosi vaktsiini. Esimene doos manustatakse üheaastaselt ja teine süst tehakse tavaliselt 13-aastaselt.

Pärast esimese kaitsesüsti saamist omandab inimene teatud immuunsuse, mis ei ole väga kestev, mistõttu tuleb hiljem teha ka teine doos. Leetrite vaktsiini efektiivsus on Kutsari sõnul 95 protsenti ehk sajast lapsest 95 saab nakkuse vastu immuunsuse.

Haiguspuhanguid harva

Kui kaheaastaste laste seas on vaktsiin tehtud 95 protsendil, siis 14-aastaste seas on vaktsineerituid vaid 86,8 protsenti (2009. aastal oli neid 95,9 protsenti).

«Eestis on leetrite puhanguid esinenud harva. Kolmel viimasel aastal ei registreeritud mitte ühtki juhtu, 2007. aastal oli üks juht ja 2006. aastal 27 juhtu, mis oli puhang,» selgitas Kutsar.

«Siis tõi leetrite viiruse sisse täiskasvanud mees Ukrainast. Viimased epideemilisel tasemel leetrite levikud olid 1994. aastal, kui oli 230 juhtu, ja 1993. aastal, mil oli 312 juhtu,» lisas epidemioloogianõunik.

Kutsar soovitas lapsevanematel eeskuju võtta soomlastelt, kellel on koju külmkapi peale kinnitatud vaktsineerimiskava silt, et lapse vaktsineerimise ajad meelest ära ei läheks. Lapse kaitsmine vaktsiiniga välditavate haiguste eest on nõuniku sõnul ikkagi lapsevanema vastutus ja lapsevanem teeb valiku, kas last vaktsineerida või mitte.

Leetrid
•    Leetrid on õhus kergelt leviv haigustekitaja ning piisab sellest, kui haige inimesega väga lähedalt rääkida. Nakatunu ei pruugi isegi aevastada – viirus levib väga kergelt ka õhu vahendusel.
•    Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus – pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98.
•    Haigustekitaja levib piisknakkusena. Inkubatsiooniperiood kestab 9–11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkustele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmapõletik jms.
•    Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). 3–5 päeva pärast ilmuvad kehale roosakaspunased laigud, nende teke algab kõrvade tagant, levides edasi näole. Lööve katab kogu keha, isegi peopesad ja jalatallad, püsides 4–5 päeva. Ka palavik püsib lööbimise lõpuni.
•    Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Allikad: Kuulo Kutsar; vaktsineeri.ee