/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/04/27/566042t1h312e.jpg)
Riigikontroll leidis oma äsja lõppenud auditis, et Eesti perearstisüsteem ei suuda täita tervishoius kõiki talle pandud ülesandeid ja perearstiabi kättesaadavus on järjest halvenenud.
Riigikontroll: perearstisüsteem ei toimi nagu vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll leidis perearstiabi süsteemi toimivust hinnates, et perearstid ei täida praegu tervishoiusüsteemis neile pandud väravavalvuri rolli.
Näiteks selgus riigikontrolli uuringust, et 40 protsenti kergemate tervisehädadega patsientidest pöördub erakorralise meditsiini osakonda, kui nad oleksid võinud abi saada oma perearstilt. See moodustas 14 protsenti kõikidest erakorralise meditsiini osakondadesse tulnutest.
Kuigi valdavalt pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda perearstide tööajal, tuleb lahendada nn valveperearstide küsimus, et patsient saaks perearstiabi ka õhtuti.
Audit näitas, et perearstiabi kättesaadavus on halvenenud ja üha suurem hulk inimesi saab perearsti vastuvõtule alles 3.-4. päeval. Eriti halb on see, et Eesti 78 omavalitsuses on külasid, kust ühistranspordiga ühe päeva jooksul perearsti juures ära käia pole võimalik.
Auditis vaadati ka, kas perearstid osutavad kõiki neid teenuseid, mida nad peaksid osutama, ning kas näiteks kõrgvererõhktõvega patsiente jälgivad perearstid ise. Auditi tulemusena selgus, et üle poolte sellistest patsientidest, kes peaksid olema perearsti jälgimisel, oli suunatud hoopis kardioloogi konsultatsioonile.
Riigikontroll arvutas välja, kui palju lähevad maksma patsientide põhjendamata saatmised kardioloogi vastuvõtule ja nende pöördumised erakorralise meditsiini osakondadesse. Selgus, et ainuüksi auditis analüüsitud kahe eriala (kardioloogia ja erakorraline meditsiin) mõne diagnoosi puhul ulatusid kulud pea pooleteise miljoni euroni.
Et vähendada patsientide põhjendamata suunamist eriarsti vastuvõtule, soovitas riigikontroll sotsiaalministril tööle rakendada e-saatekirja ning selle põhjal hiljem ka e-konsultatsiooni süsteem, mis annaks võimaluse perearstidel eriarstidega nõu pidada, ilma et patsienti oleks vaja ilmtingimata eriarsti juurde saata.
Eelnevale lisaks kimbutab perearstiabi üha süvenev personalipuudus. Isegi kui perearstina asuvad tööle kõik perearstiõppe läbinud, on meil 20 aasta pärast 60 perearsti vähem, sest selle aja jooksul jõuab pensionikka 72 protsenti praegustest perearstidest.