Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7137907t1h51f2.jpg)
Hirm allergilise reaktsiooni ees võib tekitada nii suurt ebakindlust, et inimene loobub mõnest toidust täielikult, kuigi tegelikult pole see vajalik.
Juba lapsena tundis Peeter Uustal (33), kuidas pärast õunte või kirsside söömist tekkis tursetunne ja sügelus kurgus. Nii ei julgenud ta proovida ka õunakooki või õunamoosi, kuigi nende peale ei oleks tal vaevusi tekkinud.
Kui ta kooris kartuleid või porgandeid, hakkas kurgus justkui kihelema. Ärritust tekitasid ka sarapuu- ja maapähklid, mis talle väga maitsesid. «Lapsepõlvest saati olen ma pidanud vältima teatud toite, kuna hakkan kas sügelema või tekib raskendatud hingamine,» rääkis Peeter.
Täpse diagnoosi saamiseks läks ta meditsiinilaborisse SYNLAB ja pidas nõu allergoloogiga. Talle tehti allergiatestid ning kolme päeva pärast saabusid tulemused. Selgus, et Peetril pole toiduallergiat. Allergiline on ta hoopis vara õitsevate puude ja heintaimede õietolmu suhtes.
Allergoloog-immunoloog dr Mare Suigom selgitas, et Peetri hädad pärast puu- ja juurviljade ning pähklite söömist olid tingitud hoopiski ristallergiast õietolmudega. Ristallergia puhul põhjustavad vaevusi valgukomponendid, mis on õietolmudel ning teatud puu- ja juurviljadel sarnased, mistõttu võib inimesel jääda ekslikult mulje, et tegemist on toiduallergiaga. Kuna Peetril tekkisid vaevused ka pähklite söömisel, siis tehti talle analüüs, mis aitas eristada ristallergiat ohtlikke sümptomeid põhjustavast pähkliallergiast.
Ristallergiale on iseloomulik, et vaevused tekivad ainult tooreste puu- ja juurviljade söömisel ja ainult puude ja heintaimede õitsemise ajal. Allergoloogi selgituse järgi esineb kaseõietolmuallergia korral kõige sagedamini ristreaktsioone just õuntega. Kasetolmuallergia on aga meil kõige sagedamini esinev õietolmuallergia.
Enamasti avaldub kase-õuna ristallergia aprillis ja mais suu sügelusena, aga toorest õuna süües võivad süveneda ka kaseallergiast tingitud nohu ja silmapõletik. Tugeva allergia korral tekitab toores õun vaevusi aasta ringi.
Ristallergia võib ilmneda ka näiteks neil, kes on allergilised kodutolmu suhtes, kui nad söövad tomateid, viinamarju või koorikloomi.
Esialgu määras arst Peetrile ninasprei, mis aitab ravida allergilist põletikku, kuid see ei ravi välja tema ülitundlikkust. Kui ta sprei kasutamise lõpetab, tekivad allergeeniga kokku puutudes taas sümptomid. Siiski on ka ülitundlikkuse vastu ravi olemas.
Peeter sai teada, et talle sobib immuunravi. Kui inimene reageerib mingile allergeenile, siis ta reageerib üle. «Ta on ülitundlik ja meie eesmärk on see ülitundlikkus maha võtta ehk tekitada olukord, kus organism allergeenile ei reageeri,» selgitas Suigom.
Reaktsiooni saab maha võtta nii, et patsiendile manustatakse aasta ringi sedasama allergeeni, mis tal vaevusi põhjustab. «Alustame väikestest doosidest ja suurendame seda järk-järgult ning organismis tekivad nendesamade allergeenide vastased kaitsekehad, mis edaspidi blokeerivad allergilise reaktsiooni,» selgitas Suigom.
«Olin väga põnevil, kui kuulsin, et kehale on võimalik vaikselt õpetada allergiliste toitude talumist,» rääkis Peeter. Dr Suigomi sõnul saab tema allergiat ohjeldada kahte moodi. Üks võimalus on tilgutada iga päev kolme aasta jooksul keele alla tilku, aga võib ka käia kord nädalas polikliinikus süste saamas. Peeter otsustas tilkade kasuks ja tema raviga alustatakse oktoobrist, sest siis ei ole enam õhus puude ja heintaimede õietolmu.
Allergoloogi sõnul kestab immuunravi mõju kuni kümme aastat ning esimesi tulemusi võib märgata tavaliselt alates teisest raviaastast. Immuunravi võib teha alates viiendast eluaastast. Dr Suigomi sõnul leevendab ravi kõiki kaebusi umbes 80–90 protsendil inimestest. «Astmaatikul ei julge nii head efekti lubada, kui näiteks allergilise nohu või silmapõletiku korral,» lisas allergoloog.
Eestis on võimalik teha immuunravi varaõitsevate puude õietolmu, heintaimede, puju, kodutolmulestade, kassi ja koera allergiate puhul. Allergiat mesilase- ja herilasemürgi suhtes ravitakse, kui inimesel on tekkinud pärast nõelata saamist äge allergiline reaktsioon.