Riigikontroll: perearstid ei tee kõike seda, mida peaksid

Spiromeetria protseduur Riigikogus. Pildil Erki Nool. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikontrolli hinnangul peitub üks põhjusi, miks perearstiabile pandud lootused ennast õigustanud ei ole see, et nad ei tee kõiki protseduure, mida peaksid tegema.

Auditi juht Liisi Under peab põhjuseks, miks osa vajalikke protseduure jääb perearsti juures tegemata, asjaolu, et täpset tööjaotust pere-ja eriarstide vahel ei ole paika pandud. «On rida teenuseid ja protseduure, mida perearstid ei osuta, kuigi võiksid seda teha, näiteks silmapõhja vaatlus ja kuulmislanguse määramine,» rääkis ta.

Häda on selles, et kui teatud protseduure või uuringuid ei tehta, siis ei ole perearstil võimalik ka nende patsientide krooniliste haiguste kulgu jälgida, lisas ta.

Uuringufondist tasustatavate teenuse puhul on heaks näiteks spirograafia, millest vaid 3 protsenti tehakse või tellitakse perearstide poolt. Põhjused on peamiselt ravikorralduslikku laadi.

Audit näitas, et üle poolte kõrgvererõhktõvega patsientide puhul, keda perearst kardioloogile saatis, oli selline suunamine põhjendamatu.

Huvitava tõigana ilmnes, et kvaliteedisüsteemiga liitunud perearstid saatsid vähem patsiente põhjendamatult kardioloogi juurde, mis näitab, selline tulemustasu süsteem motiveerib tohtreid rohkem ise ära tegema.

Vanemad, üle 45 aasta vanad perearstid suunasid seejuures patsiente ilma olulise põhjuseta südamearsti juurde kaks korda sagedamini. Põhjendamatult kõrgvererõhktõvega patsientide suunamine kardioloogide juurde tõi kulusid veidi üle 500 000 euro ulatuses.

Riigikontrolli hinnangul ei motiveeri praegune perearstide rahastamise korraldus neid kõiki ettenähtud ülesandeid täitma ja kvaliteeditasu osakaal on liiga väike. Samas saavad perearstid pearaha kõik ühtemoodi.

Riigikontroll soovitas perearstide rahastamise alused üle vaadata, kaaludes näiteks osa praegu pearaha sees olevate teenuste eest eraldi maksmist. Lisaks võiks kvaliteeditasu süsteemiga haarata rohkem tegevusi.