Riigikontroll: perearste on vähe ja järjest vähemaks jääb

Perearst Eero Merilind noore patsiendi Meeri Krassiga.

FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikontrolli audit tuvastas, et Eesti napib nii perearste kui pereõdesid ja 20 aasta pärast on meil 60 perearsti vähem kui praegu, samas ootab ühiskond perearstidelt üha rohkem.


«Vaadates perearstide keskmist vanust piirkonniti võib öelda, et teatud kohtades jõuab «häda» kätte palju varem,» ütles auditi juht Liisi Under selle tutvustusel.

Perearstide vanus on kõrge Hiiu-, Lääne-, Viru-, Pärnu- ja Ida-Virumaal. Keskmiselt nooremad perearstid töötavad Põlva maakonnas ja Tallinna linnas. Mitmes maakonnas, näiteks Valgamaal, on perearstide leidmise konkursid nurjunud.

Underi sõnul ei taha tohtrid maale tööle minna, sest seal on nimistud väiksemad ja sissetulek madalam linnas töötavatest kolleegidest. Samas on üksikpraksistes töötavatel perearstidel palju tööd ning asendajat puhkuste ja koolituste ajaks raske leida. See omakorda soodustab läbipõlemist ja vähendab kvalifikatsiooni.

Ehkki seaduse järgi on perearstiabi antud maavalitsuste pädevusse, jääb omavalitsuste tugi enamasti väheseks. Riigikontroll pakkus lahendustena välja maapiirkondade nimistute ühendamist ja teatud kohtades töötamise täiendavat tasustamist.

Selleks, et perearstiabi oleks võimalik parem üleriiklikult juhtida, tegi riigikontroll soovituse, et edaspidi peaks perearstiabi olema sotsiaalministri või terviseameti, mitte aga maavanema kohustus.

Lisaks soovitas riigikontroll luua perearstidele riikliku stardiabi või riigi garantiiga soodustingimustel laenude andmise süsteemi.