Apteegiketi uus teenus tekitab arstides ja apteekrites kahtlusi

Ravimid. Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Mõned arstid ja apteekrid peavad riskantseks Apothekas pakutavat teenust, millega pikendatakse automaatselt klientide ravimiretsepte. Apteek ise aga kinnitab, et mingit ohtu kliendile teenuses ei ole. 

«Mina isiklikult olen arvamusel, et see teenus ei paranda patsientide ravisoostumust ja ka mitte nende tervist. Patsient kaugeneb sellise teenuse puhul ravi juhtivast raviasutusest,» ütles Kivimäe Perearstikeskuse perearst Lembi Põlder portaalile Med24. 

Jutt käib retseptide pikendamise teenusest, mida Apotheka alates maikuust oma klientidele pakub. Kuidas see töötab? Patsient liitub teenusega, mille käigus palub apteeker patsiendilt infot korduvretseptide alusel tarvitatavate ravimite kohta – toimeaine, selle tugevus, milline on arsti poolt määratud raviskeem, annustamine ning arsti nimi.

«Patsient annab apteekrile õiguse teha päringuid digiretseptikeskusesse, et kontrollida, kas vajaminevate ravimite retseptid on süsteemis olemas ning volitab apteekrit küsima patsiendi ravimitele arstilt korduvretseptide pikendusi,» selgitas Apotheka juhatuse liige Kristiina Sepp. Kui vajaminevate ravimite korduvretseptid on pikendatud, siis apteeker teavitab sellest patsienti.

Sepp tõi näiteks, et nii nagu igapäevaelus võib osutuda vajalikuks, et perekonnasiseselt korraldab tütar emale vajalike retseptide olemasolu või sotsiaaltöötaja enda hoolealuste retseptide pikendamise, on igaühel võimalik ka apteeki appi paluda, seda enam, et apteekril on ka erialased teadmised ravimitest.

Teenuse raames ei jälgita haiguspuhangute ajal näiteks ühekordselt väljakirjutatavate antibiootikumide retseptide pikendamist. Samuti ei ole võimalik anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite retseptide kehtivuse jälgimine.

Sepp kinnitas, et patsiendi nõustamine toimub samadel tingimustel nagu siis, kui inimene apteeki külastab. Vahe on selles, et patsient saab viibida enda poolt valitud kohas ja apteeker võtab ühendust telefoni teel.

«Tagatud on igakülgne ravimi kasutamise info andmine – kuidas ravimit tarvitada, säilitada, mida tuleb teada ravimi koos- ja kõrvaltoimetest,» selgitas Sepp. Kui arst peab vajalikuks retsepti mitte pikendada, teavitab apteeker sellest patsienti ning palub tal minna enda raviarsti vastuvõtule.

Nähakse ohte

Perearst Lembi Põlder, apteekrite liidu juht Ülle Rebane ja proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas leiavad, et meeldetuletusteenus patsiendile tema retseptide lõppemise kohta on iseenesest vajalik, et ravi kulgeks katkematult, kuid näevad kõnealuses teenuses mitmeid ohte.

Rebane märkis, et sellisel kujul teenus tekitab mitmeid probleeme. «Esiteks jääb ära patsiendi-perearsti kontakt, seega ka tagasiside tervislikust seisundist. Võib juhtuda, et arst ei näe oma krooniliselt haiget patsienti aastaid või peab teda ise taga otsima hakkama. Teiseks kinnistatakse patsient ühe apteegi (-keti) külge, mis on põhimõtteliselt vale,» sõnas ta.

Põlder lisas, et ravimite võtmise ja retseptide tellimise meeldetuletamine on hea teenus, kuid automaatne pikendamine kätkeb endas ohtusid. «Arst teeb kroonilisele haigele tavaliselt retseptid enamasti kuueks kuuks, mis on juba piisav aeg. Seejärel on vajalik kontakt perearstikeskusega või ravi määranud tervishoiuasutusega, kus hinnatakse patsiendi seisund üle, tehakse otsus ravi pikendamise vajalikkuse osas ja ka vajadusel korduva visiidi või siis vajadusel uuringute osas. Samuti vaadatakse sellise rütmiga üle patsiendi ravimidoosid ja annustamise skeemid.»

Loe teenusest pikemalt Med24 portaalist.