Silmaarstid on mures kontoritöötajate silmade pärast

Foto: shutterstock.com

Tänapäeva tehnoloogia-lembelises ühiskonnas on nutiseadmete negatiivsest mõjust inimeste silmadele räägitud palju. Kontoriinimeste silmad peavad aga toime tulema palju muu kui helendava ekraaniga. Oftalmoloogi Ülle Sadu sõnul näitavad teaduslikud uuringud, et kui inimene huvitatult arvuti- või telefoniekraanile vaatab, pilgutab ta silmi kolm korda harvemini kui tavaliselt. 

„Pilgutussagedus väheneb, selle tagajärjel saab kannatada pisarakile stabiilsus ning vähem niisutatavad silmad hakkavad kuivama. Ja pole üldsegi tähtis, kas inimene kasutab nutiseadet meelelahutuseks või teeb kontoris arvutiga tööd – igal juhul langeb silmadele suur koormus,“ sõnas ta.

Lisaks muudavad kabinettides ja teenindussaalides töötavad arvutid ja muud elektroonilised seadmed ruumi elektrostaatilist välja, õhutemperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See paneb kuivama lisaks kontoritöötajate silmadele ka limaskestad ja naha, millele koguneb elektriseerunud tolm.

Aastakümneid uuritud sündroom

Nn ruumiõhu sündroom sai teadlaste uurimisobjektiks juba 40 aastat tagasi, kui USA arstide poole hakkasid üha enam pöörduma tervisemuredega patsiendid, kes veetsid palju aega kinnistes ruumides ja kontorites.

Tavaliselt vaevas haigeid naha ja silmade kuivus ning nina ja kurgu limaskestade ärritus, mis tabas algul inimesi ruumides, kuid hakkas hiljem avalduma ka pärast ruumidest väljumist. Patsiendid kaebasid peavalude, väsimuse, allergiliste reaktsioonde üle ning neil esines silmade ja hingamisteede põletik. Kui aga inimene keskkonda vahetas, kadusid haigusnähud vähehaaval.

Seda nähtust uurides tehti kindlaks, et kontorites on tõsine bioloogilise saastatuse probleem. Erinevad bakterid, mikroskoopilised seened, lestad ja nende elutegevuse produktid põhjustasid haigusnähte ja põletikke ning kahjustasid immuunsüsteemi.

Teadlaste kinnitusel ei puuduta probleem vaid kontoreid, vaid ka uusi ja renoveeritud kortermaju – hoone soojustakistust parandavad seinaviimistlus ja aknaklaasimise tehnoloogiad vähendavad loomulikku ventilatsiooni ning õhuvahetuse puudumise tõttu ei eemaldu ruumidest bioloogiline saaste.

Probleeme tekitavad ka mitmekümmend aastat tagasi hoonete ehitusel kasutatud materjalid, mis ei vasta tänapäevastele standarditele – bensool, pestitsiidid, orgaanilised lahustid ja muud sarnased ained, mille osakesed levivad õhus ning mõjuvad inimorganismile nagu aeglase toimega mürk.

Haigus kimbutab vanu ja noori

Kuiva silma sündroomi tunnused avalduvad 70 protsendi ulatuses eakatel inimestel, kuid oftalmoloogid puutuvad praegu üha sagedamini kokku ka noorte patsientidega. Silmaarst Ülle Sadu sõnul ei ole kuiva silma sündroomi konkreetse põhjuse kindlakstegemine lihtne.

„Sümptomid on erinevad, nii lühiajalised kui ka korduvad, mõni tunneb vaevusi pärast tööpäeva lõppu, teine aga hommikuti. Tavaliselt kurdavad patsiendid silmade kipitust, kirvendust ja sügelust, silmis on kõrvetus- ja purutunne. Silmad punetavad, kardavad valgust ning on väsinud,“ rääkis Sadu.

Tema sõnul tuleb kuiva silma sündroomi kahtluse korral pöörduda silmaarsti poole, kes selgitab spetsiaalse uuringuga välja haiguse tüübi ja selle põhjused. Haiguse ignoreerimisel ja ravimatajätmisel võivad tagajärjeks olla tugevad silmapõletikud, võrkkesta haavandid ja nägemishäired.

„Kontrolli tulemusel selgub, kas sündroomi põhjustab pisarate suurenenud aurumine, nende vähenenud tootmine või mõlema teguri kombinatsioon. Sellest tulenevalt valitakse ka ravimeetmed,“ sõnas ta.

Apteegist saab abi

Tervishoiuspetsialistid nimetavad kuiva silma sündroomi tekkepõhjustena pisara veekihi vähenenud tootmist ning pisara ebapiisava lipiidikihi ja vee suurenenud aurumise poolt põhjustatud veepuudust silma rakkudes. Mõlema tekkepõhjuse tulemusel avalduv silmapinna kahjustus on otseselt seotud vett rakkudes kinnihoidvate osakeste (osmoprotektorite) puudusega pisarakiles.

Arstide väitel mõjuvad haiguse pidurdamisel ja ravimisel kõige tõhusamalt kaks kombineeritud raviviisi: lubrikatsioon ja osmoprotektsioon, ehk teisisõnu vee ja lipiidide koguse taastamine pisarates ning vajaliku niiskustaseme tagamine silma võrkkesta epiteelirakkudes.

Neid kahte funktsiooni täidavad silmatilgad Optive^TM, luues topeltmehhanismi kuiva silma kaitseks ja raviks. Preparaadi koostises sisalduvad karboksümetüültselluloos (KMT), hüaluroonhape ja riitsinusõli taastavad vee ja lipiidide vajaliku koguse pisarates, neutraalsed osakesed L-karnitiin ja erütritool aga taastavad silma rakkude niiskustaseme ja parandavad osmporotektsiooni. Nii stimuleeritakse ka organismi ennast kõiki silma nakkuste eest kaitsvaid pisarate koostisosi tootma.