Sage meestehaigus, mis oma saabumisest ette ei hoiata

Eesnäärmevähk kimbutab eekõige üle 50-aastaseid mehi.

FOTO: Panthermedia.net / Diego Cervo

Eesnäärmevähk on raske haigus, mis annab endast vaevu märku ning mida pole kerge ennetada, kuid ometi puutub sellega kokku ohtlikult suur osa meestest. 

27. septembril tähistatakse Euroopas eesnäärmevähi päeva, et tõsta inimeste teadlikkust sellest eriti algstaadiumis sümptomiteta ligihiilivast haigusest ning kutsuda mehi üles oma eesnäärme tervise eest hoolt kandma. Ühtlasi juhitakse tähelepanu, et sugugi kõigis Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestis ei ole ajakohane eesnäärmevähi ravi kõigile kättesaadav.

Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja ja Eesti uroloogide seltsi liige dr Martin Kivi nentis, et eesnäärmevähk on kõikjal Euroopas enim diagnoositud kasvaja meestel. Ka Eestis diagnoositakse igal aastal üle 1000 uue vähijuhtumi, neist 3-5 protsendil avastatakse see juba kaugele arenenud staadiumis.

«Kuna eesnäärmevähi näol on alguses üldjuhul tegemist asümptomaatilise haigusega, siis ongi teavituspäeva eesmärk meestele meelde tuletada, et nad külastaksid arsti regulaarselt ning laseksid oma tervist kontrollida ka juhul, kui miski väga konkreetselt vaevusi ei põhjusta. See võimaldaks eesnäärmevähki avastada varem,» toonitas arst.

Vereproovi ehk PSA testiga saab tuvastada mehi, keda ähvardab kõrgem haigestumise risk ja suunata neid edasi uroloogi juurde. PSA testi saab teha perearsti juures ja selle võiksid ära teha kõik üle 50-aastased mehed, kes kuuluvad riskigruppi. Samuti peaksid tervisele erilist tähelepanu pöörama mehed, kelle suguvõsas on eesnäärmevähk diagnoositud.

Kuigi eesnäärmevähki haigestumine näitab kasvutendentsi, mis dr Kivi sõnul on seotud nii meeste keskmise eluea tõusuga kui ka sellega, et mehi lihtsalt uuritakse täna rohkem, on samas ka vähiravis toimunud murrangulised arengud.

«Arenenud on nii kirurgia kui kiiritusravi meetodid, madala progressiooniriskiga eesnäärmevähiga patsiente jälgitakse aktiivselt. Täna on meil võimalik valida erinevate ravimite ja ravimeetodite vahel, mis on suutelised muutma haiguse kulgu isegi metastaatilise ehk kaugele arenenud vähi juhtudel,» kirjeldas arst. Uued ravimid võimaldavad patsiendile kindlasti paremat elukvaliteeti.

Dr Kivi sõnul töötavad ka Eesti arstid selle nimel, et parim võimalik ravi oleks patsientidele kättesaadav vähemalt teiste Euroopa riikidega võrdsel tasemel. Viimastel aastatel on uute ravimite kättesaadavus Eestis paranenud just kaugele arenenud eesnäärmevähi diagnoosiga meeste jaoks. 

Mis annab märku eesnäärmevähi tekkest?

Cancer.ee veebileht kirjutab, et sagedamini võivad tekkida kusemishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebusi võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.

Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka need ei ole iseloomulikud ainult vähile, vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Kuidas eesnäärmevähki ennetada?

Leinatamme fond avaldab ülevaate, millised on eesnäärmevähi ennetamise võimalused.

Söö rohelist, ube, sibulat, seeni, marju ja seemneid

Neil on väga võimas vähivastane toime. Samuti ristõielised köögiviljad nagu brokoli, lehtkapsas, Hiina kapsas, rukola, Brüsseli rooskapsas, lillkapsas, redis jne sisaldavad fütokemikaale, mis stimuleerivad keha kantserogeene neutraliseeruma ning suurendatud fütokemikaalide manustamist seostatakse madalama eesnäärmevähi riskiga. 

Vähenda liha, muna ning piimatoodete tarbimist

Seos suures koguses loomsete proteiinide tarbimise ja kõrgendatud eesnäärmevähi arengu riski vahel on juba laialt levinud teave. Suurt liha, kana ja kala tarbimist seostatakse IGF-1 kõrgema tasemega veres, mis omakorda korreleerub positiivselt kõrgendatud eesnäärmevähi riskiga. 

Söö tomatit, eriti keedetud kujul

Mitmeid uuringuid hõlmav kokkuvõte näitas, et need, kes tarbisid rohkem tomatitoite, vähendasid oma eesnäärmevähi riski 35 protsenti ja nende risk haigestuda edasiarenevasse eesnäärmevähki vähenes poole võrra. Selle peamine põhjus on lükopeen, mida leidub külluses eriti keedetud tomatites.

Söö piisavalt kollaseid ja oranže köögivilju

Karotenoididerikaste kollaste ja oranžide köögiviljade (porgand, kõrvits, maguskartul, kabatšokk, mais jm) tarbimine on samuti pöördvõrdelises seoses eesnäärmevähiga.

Jälgi oma vitamiinivarusid

Uuringud näitavad, et ebapiisav D-vitamiini tase on seotud paljude vähitüüpide riskiga, sealhulgas ka eesnäärmevähi riskiga. Kuna päike on üks parimaid D-vitamiini allikaid, siis on vähetõenäoline, et saaksime piisava koguse D-vitamiini päikesest ilma sellega nahavähiriski suurendamata. 

Tutvu rohkemate ennetusmeetoditega Leinatamme fondi veebilehel ning loe rohkem eesnäärmevähi päevast siit.