Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lastehaiglal õnnestus päästa insuldi saanud 9-aastane tüdruk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Tallinna lastehaigla.
Tallinna lastehaigla. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Veebruaris suudeti lastehaiglas anda kiiresti abi 9-aastasele tüdrukule, kellel diagnoositi lapseea insult.


Neuroloogia- ja taastusraviosakonna juhataja dr Valentin Sander selgitas, et ravi õnnestus tänu mitmete asjaolude järjestikusele kokkusattumisele. Paraku ei ole selline õnnestumine reegel, kirjutas Tallinna lastehaigla oma kodulehel.

Dr Sander möönis, et laste halvatuses ei ole midagi erakordset, juhtumi teeb eriliseks, et tüdrukul oli insult: «Lapseeas esineb seda haruharva, puutume sellega kokku kõige enam 1-2 korda aastas. Nüüd on aga otsustav diagnoosi ning ravi kiirus: abi peab mahtuma esimese kolme tunni sisse.»

Tohtri sõnul on täiskasvanute ravis – tänu haiguse sagedasele esinemisele täiskasvanueas – juurutatud spetsiaalset insulti põhjustava trombi lahustamise metoodika. Et aga insuldi diagnostika on küllaltki aeganõudev ja mahukas, on risk mitte mahtuda ajalimiidi sisse, kus seda veel on mõtet teha.

«Ka meditsiinikirjanduse järgi takerdub lapse trombelahustav insuldiravi kõige enam selle taha, et me ei saa neid haigeid õigel ajal kätte. Seekord läks meil hästi – järgnes mitmete õnnelike faktorite jada. Kõigepealt helistas kiirabi meile juba ette, et selline haige tuleb. Teiseks juhtus parajasti valves olema just selline arst, kellel oli olnud varasem kokkupuude insuldiga ning seega küllaldane kogemus, saamaks aru, et tegemist on just nimelt harvaesineva lapseea insuldiga,» selgitas Sander.

«Kolmandaks – põhjusel, et lapse saabumine mahtus tööpäeva sisse – sai valvearst kiiresti kätte neuroloogi, kellega koostöös käivitati vajalike sündmuste ahel. Neljandaks oli sel hetkel võimalus teha vajalikus mahus diagnostikat, sest kõik diagnostikavahendid olid hetkel vabad ja kättesaadavad – mis ei ole kahjuks mitte alati nii,» lisas ta.

Kõigi eelnenud õnnelike kokkusattumuste ahela tõttu oli tohtri sõnul võimalik vajalik trombilahustav protseduur läbi viia ka lapsel, ja see õnnestus edukalt.

«Praeguseks, kui haigusest on möödas kaks ja pool kuud, võime väita, et laps on väga kindlalt paranemas. Tal on küll mõõdukas halvatusest tekitatud puue, ent eriti positiivne asja juures on, et lapse vaimsed võimed on täielikus mahus säilinud. Suuremahulise ajuhaiguse puhul on tavaliselt oht, et suur osa inimese isiksuseomadustest saab oluliselt kannatada,» lisas taastusraviosakonna juhataja.

Tagasi üles