Enamik sapikividest tekivad inimese teadmata ning kui nad juhuleiuna avastatakse, vajab see haigus riskifaktorite puudumisel lihtsalt toitumisjuhiseid ja jälgimist.
Kõik, mida peaksid teadma inimesi sageli kimbutavast sapikivitõvest
Esimene valuatakk ennustab aga uute valusööstude esinemist ning aastatega suurenevat sapikividest põhjustatud tüsistuste tekke riski, mistõttu peaksid need patsiendid kindlasti minema kirurgi juurde edasiseks raviks, kirjutab üldkirurg dr Airi Tark sotsiaalmeedias.
Miks tekivad sapikivid?
Dr Targa sõnul tuuakse välja «4 F» riskifaktorit sapikivide tekkeks: female, fatty, fertile ja forty ehk siis naissugu, ülekaal (kehamassiindeks üle 25), fertiilsus (sünnitanud naine) ja vanus üle 40 eluaasta. Selline näebki välja tavaline laparoskoopiliseks koletsüstektoomiaks haiglasse saabunud patsient. Loomulikult esineb ka erandeid ning riskigruppi kuuluvad veel rasedad, suitsetajad, antibeebipillide kasutajad ning kõrge kalorsusega dieedi tarvitajad.
Millal kahtlustada sapikive?
- Esineb tugev, järsku algav valu paremal ülakõhus, kiirgab paremale selga ja õlga;
- Vahest kiirgab valu ka rinnakusse, mis võib imiteerida infarkti;
- Valu on tihti seotud rasvase toidu söömisega;
- Valuhoo ajal või pärast seda tekkiv palavik külmavärinatega;
- Tekib iiveldus ja oksendamine.
Millal on näidustatud operatsioon?
- Sapikivid põhjustavad sümptomeid
- Kui ei ole sümptomeid, kuid sapikivi on enam kui kolme sentimeetri suurune või seina külge kiilunud, suurendades sapipõie vähi riski.
Kuidas tehakse operatsioon?
99 protsendil juhtudest tehakse operatsioon laparoskoopiliselt ehk kõhuseina väikeste lõigete kaudu. Operatsioonil eemaldatakse sapikivid koos sapipõiega. Sapikive ei purustata ega eemaldata sapipõiest eraldi.
Kas sapipõieta saab elada?
Sapipõie puudumine ei tähenda sapi puudumist, kuna maks toodab ikkagi sappi edasi ning see seedenõre suunatakse otse soolde, ilma sapipõies peatumata. Vahetult pärast sapipõie operatsiooni tekkivad kaebused on dr Targa sõnul tavaliselt tagasihoidlikud ja eelkõige seotud operatsioonijärgse leebema dieedi rikkumisel - näiteks pärast suure koguse rasvase söömist kõhulahtisuse või -puhituse esinemine, kuna seedimiseks vajaminevat sappi ei lükata piisavalt kiiresti soolde nagu sapipõie olemasolu puhul. Tavaliselt normaliseerub seedimisprotsess paari kuuga pärast sapipõie operatsiooni ning edaspidi patsiendil ka tavapärase toitumisega probleeme ei ole.