Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Loe, kui paljud kurvameelsed noored upuvad arvutimängude rüppe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väga sagedane arvutimängude mängimine pole lapse silmadele ega tervisele hea.
Väga sagedane arvutimängude mängimine pole lapse silmadele ega tervisele hea. Foto: panthermedia.net / Andriy Popov

Kui noor muutub endassetõmbunuks ning eelistab sõpradega suhtlemise asemel aega veeta ninapidi arvutis, tuleks lapsevanemal tähelepanelikuks muutuda.

Peaaegu kümnendik noortest digitaalsete mängude mängijatest kannatab psüühika- või käitumishäirete all, selgus äsja Soomes Oulu ülikoolis kaitstud doktoritööst, kirjutab Yle uudisteportaal.

Probleemseid noori iseloomustavateks käitumisviisideks olid eelkõige väga sagedane mängimine, kurvameelsus ja ärevustunne ning eelistus suhelda inimestega pigem internetis kui päriselus. Probleemsete noorte mängurite hulgas oli levinud ka pidev väsimus ja keskendumisraskused.

Doktoritöö kirjutanud ning selle tarbeks uurimustööd teinud Niko Männikkö küsitles 853 noorukit vanuses 13–24 eluaastat ning uuris nende mänguharjumuste kohta. Digitaalmängude all määratles Männikkö nii arvuti-, konsooli-, interneti- kui ka telefonimänge, välja jäeti aga hasartmängud.

«Digitaalsed mängud võivad olla lõõgastavad ja lõbusad, aga mõni nende oluline element nagu võistlus, rivaalid, reaalsuse eest põgenemine ning suhtlus teiste mänguritega võivad tugevdada mängude problemaatilist olemust,» tõdes mees.

Kui laps mängib digimänge väga sageli, võib see tema tähelepanu kõrvale juhtida probleemidest ja rasketest oludest päriselus. Noored, keda ilmestas problemaatiline käitumine, armastasid enim mängida märuli-, strateegia- või rollimänge, mis aitasidki neil päriselust põgeneda ja end välja lülitada.

Männikkö nentis, et sageli arenevad psüühika- või käitumishäiretega seotud käitumismustrid välja just noorukieas, mistõttu on lähedastel ja lapsevanematel oluline märgata muutusi ning lapsele vajadusel abi ja tuge pakkuda.

Tagasi üles