13 tavalist harjumust, mis suurendavad riski külmetushaigusse jääda

Et kätepesust kasu oleks, tuleb seda teha vähemalt 20 sekundit. Foto: panthermedia.net / Andriy Popov

Keegi ei taha vabatahtlikult haigeks jääda, ent ometi kipub see juhtuma kõige ebasobivamal ajal. Sealjuures mängivad haigestumisel rolli ka mõned igapäevaharjumused.

Portaal Reader’s Digest teeb ülevaate, millised tegevused võivad suurendada tõenäosust viirusega nakatuda ja haigeks jääda.

Pesed käsi valesti. Kõik teavad, et pisikute vältimiseks tuleb hoolikalt ja sageli käsi pesta, ent et sellest tõesti kasu oleks, tuleb seda teha seebiga ning vähemalt 20 sekundit. Pelgalt käte loputamisest ei piisa.

Oled kehva unega. Kurnatud organism ei jaksa baktereid nii tõhusalt tõrjuda ning nii ongi tõenäolisem, et jääd haigeks. Unekvaliteedi parandamiseks tuleks õhtuti vältida nutiseadmeid ning telekaekraani, veeta õhtu rahulikult ning üritada magama minna iga päev umbes samal kellaajal.

Liigud vähe. Igapäevane aktiivne liikumine on kasulik, sest annab energiat, paneb vereringe tööle ning hoiab tuju hea. Ei saa väita, et just see garanteerib haiguskindluse, kuid mida vähem liigud ja ebatervislikumat eluviisi elad, seda nõrgem su immuunsüsteem ilmselt ka on.

Liigud rahvarohketes kohtades. Kui pead end kergesti viirustega nakatuvaks inimeseks, siis on ühistransport, kaubamajad ja suurüritused viimased kohad, kuhu peaksid minema. Kui suur hulk inimesi on tihedalt koos, on suur ka võimalus, et keegi neist on nakatunud ning annab selle viiruse rõõmsalt ka teistele edasi.

Ei kanna sokke. Ilmaasjata ei öelda, et haige peab jalad soojas hoidma, kuid tegelikult ei maksa ka muul ajal külmetada.

Viibid haigete läheduses. Nakatunust peaks hoiduma vähemalt meetri kaugusele. Mida lähemal üksteisele olete ja rääkimisel kokku puutute, seda suurem võimalus on, et haige suudab sind nakatada.

Närid küüsi. Nii puutud kokku mikroorganismidega, mis satuvad suu, nina ja silmade lähedusse. Keegi ei saa kinnitada, et just sealt nakkus edasi ei kandu.

Teed sageli intensiivset trenni. Üks arstide soovitus viirushaiguste ennetamiseks on piisavalt puhata, vältida stressi ja magada. Kui teed palju trenni ning saad vähe taastuda, võib see immuunsüsteemi nõrgendada ja keha karjub puhkuse järele. Trenni ja lõõgastumise vahel võiks leida tasakaalu, sest kuigi puhkus on oluline, ei tähenda see, et peaksid ka trenni minimaalselt tegema.

Ei jälgi trenni tehes hügieeninõudeid. Kui kasutad jõusaalis masinaid, oleks hea need enne desinfitseeriva salvrätikuga üle pühkida ning teha seda ka kasutamise järgselt. Seda seepärast, et iial ei tea, kes kasutas masinat enne sind ning mida ta sinna alles jättis, seega parem karta kui kahetseda.

Oled stressis. Olgu tegu õppimisest, tööst või muust tegurist tingitud stressiga, organismi nõrgendab see igal juhul. Nii oled ka viirustele vastuvõtlikum.

Koristad vähe. Sageli võib viirus levida ukselinkidelt, telekapultidelt või mõnelt nutiseadmelt, mida haige on katsunud. Viiruste hooajal oleks hea, kui sagedamini puudutatavad kohad kasvõi korra päevas desinfitseeriva lapiga üle pühitaks.

Sööd sageli kiirtoitu. Kiirtoidust ei saa organism suurt midagi vajalikku, mis tähendab, et pidevalt seda süües satub keha lõpuks vitamiinidefitsiiti. Kui tarbid piisavas koguses toitaineid, mineraale ja vitamiine, on keha selle võrra tugevam ka viirustele vastu astuma.

Surud inimestega kätt ning puudutad trepi käsipuud. Neid ei pea küll oma käitumismustrite seast päris maha kriipsutama, ent ka neil puhkudel pole enamasti teada, millega on inimese käed kokku puutunud. Kuna viirused levivad tihti ka käte kaudu, siis just sealt võidki nakkuse saada.