/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2011/04/27/566581t1hb1e1.jpg)
Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna on veendumusel, et rahva tervis ei sõltu mitte tipphaiglatest, vaid esimese liini arstiabi toimimisest ja inimeste teadlikkusest.
Mardna: rahva tervis sõltub inimeste teadlikkusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haiglad tegelevad tegelikult tagajärgedega,» nentis Mardna ETV saates «Foorum».
Mardan arvates töötab Eesti perearstisüsteem antud tingimustes nii hästi kui võimalik. «90ndate keskel uskusime vaba ettevõtlusse ja konkurentsi. Isiklik arvamine on see, et ettevõtlus ja vaba konkurents hariduses ja meditsiinis kõike paika ei pane.»
Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Tarmo Olgo arvates Eesti perearstisüsteem veel homme ära surema ei hakka. «Ta selgelt toimib ja suhteliselt hästi. Pigem on küsimus selles, et kui samamoodi jätkame, siis võib-olla 10-15 aasta pärast meil on selline perearsti süsteem, kus on oluliselt vähem perearste, abi vähem kättesaadavam ja abi pole see, mida patsiendid ootaksid.»
Perearstide seltsi juht Ruth Kalda rääkis, et see, et perearstid elavad väga hästi, on müüt. «Legendid on tulnud pigem sellest, et ajakirjanduse veergudel on lahatud pigem neid kümmet perearsti, kes tõepoolest väga hästi elavad. Keskmine perearst tuleb omadega toime, aga ei saa öelda, et ta väga hästi elaks.»
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet lisas, et keskmise nimistuga perearsti keskmine käive on 7000 eurot, millest tuleb kogu praksis ära majandada. «Sellest tuleb maksta ruumide rent, palgad ja kõik muud kulud.»
Olgo lisas omalt poolt, et perearstide keskmine palk on 1659 eurot kuus, mis sisaldab endas nii palka kui ka dividende.
Normet arvas, et Eesti tervishoid on väga patsiendisõbralik, sest inimene võib valida endale sobiva perearsti või haigla. Mardna aga nii ei arvanud ning ütles, et maapiirkondades erilist valikut ei ole – võta või jäta.
«Ainult rahaga ei saa probleemi lahendada. Lahendada tuleks seda ka kasvatuslikus mõttes. Kui me suudaksime oma elanikkonna sättumust kardinaalselt muuta, et varasest lapsepõlvest peale hakatakse väärtustama seda ainukest kallist vara mis meil on – tervis – siis tegelikult ühe inimpõlve vajadus arstiabi järgi väheneks vähemalt 30 protsenti,» rääkis Mardna.