Lugeja küsib: kas doonoriverd on võimalik millegagi asendada?

Siiani loodavad haiglad doonoriverele ja toimivat vereasendajat ei ole leitud. Pilt on illustreeriv. Illustratsioon: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Postimehe lugeja küsib, kuidas saab haiglates olevat vereasendajat kasutada ja kas see ei saaks asendada doonoriverd.

Küsimusele vastab Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste:

Vere asendajat, mis täidaks kõiki vere funktsioone – hapnikukandlus, hüübimine, ainete transport, vere ringlus, ei ole kliinilises kasutuses terves maailmas mitte kuskil. On eksperimentaalseid lahuseid, mis kannavad mingil määral hapnikku ja mida saab siis näiteks doonororganite transportlahusena kasutada, kuid inimesele neid vere asemel üle kanda ei saa – mõju on lühiaegne ning lahusel on väga tugevad kõrvaltoimed, mis sisuliselt välistavad selle kasutamise.

Teine suund on vererakkude (erütrotsüütide, trombotsüütide) rakukultuuride kasvatamine, millega on saadud positiivseid tulemusi. See on aga praegu veel äärmiselt kallis protsess ja rakke saab kasvatada üsna väikeses mahus. Niisuguse hulga doonorivere kasvatamine nagu me seda praegu haiglates vajame, ei ole mõeldav. Rakkude kasvatamist kaalutakse nendele üksikutele patsientidele, kellele sobivat doonoriverd ei ole võimalik leida.

Ei kunstlikku hapnikukandjat ega kunstlikes tingimustes kasvatatud vererakke Eestis ei ole ja ei ole ka mujal maailmas kohta, kus need oleks asendanud vajaduse doonoritelt verd koguda. Lahendust on otsitud aastakümneid ja otsitakse edasi. Kui leitakse selline, mis on nii hinna kui ka saavutatavate mahtude poolest jõukohane, võtame selle kindlasti kasutusele.

Seni aga saame ainult veredoonorite peale loota.