Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Radioloog: rinnavähil puuduvad varajased sümptomid, diagnoosida aitab vaid uuring

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mammograafiline uuring tuvastab ka varases staadiumis rinnavähki.
Mammograafiline uuring tuvastab ka varases staadiumis rinnavähki. Illustratsioon: Monkeybusiness Images / Panthermedia / Scanpix

Rinnavähki saab varases staadiumis avastada ainult mammograafiaga, kuid sõeluuringutel osalevad kutsutud naistest vaid pooled. 

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogi Mare Meldre sõnul ei ole rinnavähil varaseid sümptomeid, mille järgi haigust kahtlustada. Sel põhjusel ongi väga paljudes riikides juurutatud mammograafiline sõeluuring, et leida just varases staadiumis rinnavähke. 

Kui patsient leiab rinnast kõva tüki, mis ei valuta ega ole ka katsudes tundlik, tuleb radioloogi sõnul kiirustada arsti juurde. Pehmed ja valulikud sõlmed on reeglina healoomulised, kuid ka neid oleks mõistlik arstile näidata, soovitas Meldre.

«Tegelikult tuleks alati arstiga konsulteerida, kui naine leiab rinnas midagi uut, mida seal varem pole olnud – olgu selleks siis nahatekstuuri muutus, rinna kuju muutus, mingi tihend, turse, nibu sissepöördumine või eritis, eriti just kas verine või vesine eritis rinnas,» rääkis ta.

Nahamuutused, rinna turse, sõlmed kaenla all on juba kaugelearenenud vähi tunnused. 

«Enamasti pole varases staadiumis rinnavähil mingeid tunnuseid, mille alusel haiguse olemasolu kahtlustada. Seetõttu soovitame kõigil naistel käia alates 45. eluaastast regulaarselt mammograafilisel kontrollil,» rääkis Meldre.

Enamik varases staadiumis (esimeses kuni teises) diagnoositud rinnavähke ongi avastatud rutiinse mammograafilise kontrolli käigus. Radioloogi sõnul tuleks 40-aastaselt teha n-ö baasmammogrammid, alates 45. eluaastast tuleks käia regulaarselt mammograafilises kontrollis 2-aastaste intervallidega.

Eestis kutsutakse 50–62-aastaseid naisi rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel. Seda juhul, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja nad ei ole käinud mammograafia uuringul eelneva 12 kuu jooksul.

Eelmisel aastal tegi rinnavähi uuringu läbi 56,3 protsenti naistest, kes Tervise Arengu Instituudi andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal enam kui 800 uut rinnavähi juhtu, kuid kahjuks ligi 25 protsendil naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud.

Tagasi üles