:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7166941t1h9a6a.jpg)
Esmatasandi arstid kulutavad üle poole oma tööpäevast andmete sisestamiseks ja teiste digilooga seotud ülesannete täitmiseks.
Ajaröövlitest infosüsteemid: enamik arsti päevast möödub arvuti ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmatasandi arstid peavad hulga aega veetma arvutiekraani ees, mis tähendab vähem aega patsientidega tegelemiseks, selgus Wisconsini Ülikooli ja Ameerika Ühendriikide Meditsiiniassotsiatsiooni (AMA) poolt läbi viidud digilugude logide uuringust, teatas AMA.
Uurijad leidsid, et tüüpilise 11,4-tunnise tööpäeva jooksul kulutavad esmatasandi arstid keskmiselt 5,9 tundi andmete sisestamiseks ja teiste digilooga seotud ülesannete täitmiseks nii vastuvõttude ajal kui peale neid, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24. Sellest 5,9 tunnist 4,5 tundi kulub arvuti ees tööajast ja 1,4 tundi töövälisest ajast.
«Ühendriikide arstidel kulub mitmeid tunde päevas digilooga tegelemiseks. See mõjutab töö- ja eraelu tasakaalu, tekitab rahulolematust, väsimust ja läbipõlemist,» leitakse uuringus.
Med24 uuris ka Eesti arstidelt, kuidas mõjutavad tervise infosüsteemid nende tööd ja mis vajaks parandamist. Elva Kesklinna perearstikeskuse perearsti Maarika Kuke sõnul kulub temal palju aega digisaatekirjade saatmisele: «Muidu olen rahul, aga digisaatekirjad lähevad väga aeglaselt üle, võtab tohutu aja. Selle ajaga saaks vähemalt kolm pabersaatekirja tehtud.» Temal kulub erinevate arvutisüsteemide peale keskmiselt tööpäevas neli tundi ja üks tund peale tööd.
Perearst Marin Kraft-Jaaksoo ütles, et tema jõuab enamiku arvutitööst tehtud tööpäeva sees. «Vastuvõtu ajal saan tehtud enamiku saatekirjadest, jõuan vaadata retsepte ning ka digiloost andmeid. Üksikud saatekirjad, mida ei jõua, teen peale patsientide vastuvõttu,» kirjeldas ta.
Loe pikemalt Med24 portaalist.