10 müüti rinnavähi kohta, mida peaksid ignoreerima

Algstaadiumis rinnavähi sümptomid pole kergesti märgatavad. Foto: Panthermedia.net / Piotr Marcinski

Rinnavähk on maailmas ja Eestiski üks enamlevinud vähivorme, mis tekitab kahtlemata hirmu. Paraku kipuvad haiguse kohta levima ka ekslikud müüdid.

Portaal Reader’s Digest vahendab onkoloogide nõuandeid, milliseid rinnavähi kohta levinud eksiarvamusi ei peaks enam uskuma.

Oma rindu ei pea uurima. Rindade kompimine eesmärgiga leida nendes tükke ei asenda tõepoolest regulaarset käiku arsti juurde, kuid pole põhjust, miks rindade seisukorda ise jälgima ei peaks. Seega võiks valehäbi unustada ning rindades toimunud muutusi märgates kindlasti nõu küsida.

Mammograafia võib vähki põhjustada. Kui eelkõige noored naised puutuvad kokku suure hulga radioaktiivse kiirgusega, ei mõju see tõepoolest nende tervisele hästi ning võib suureneda risk (rinna)vähi tekkeks. Mammograafia on aga ainuke viis, kuidas rinnavähki diagnoositakse ning selle käigus tekkiv radiatsioon on niivõrd väike, et tervisekahju see ei tekita.

Vähkkasvaja eemaldamine paneb vähi veel enam levima. Leviku lõpetamine on siiski põhjus, miks kasvaja rinnast eemaldatakse. Ei ole tõendeid, et see võiks vähi levikut suurendada.

Kui ühel naisel suguvõsast on vähk olnud, saab selle ka teine. Need naised kuuluvad tõepoolest rinnavähi riskigruppi, ent väga palju on ka neid diagnoosi saanud naisi, kelle suguvõsas pole haigust varem  esinenud. Rinnavähi esinemine lähisugulasel (ema, vanaema, õde) suurendab rinnavähiriski ning eriti siis, kui sugulasel on see olnud nooremas eas.

Kui suguvõsas pole vähki esinenud, ei pea ka muretsema. Nagu juba öeldud, võib rinnavähk tabada ka naist, kelle suguvõsas pole veel haigestunuid olnud.

Rinnavähi sümptomid on kergesti märgatavad. Alguses märgatavaid sümptomeid siiski ei esine, mistõttu ongi oluline mammograafiline sõeluuring, mille käigus avastatakse just varajases staadiumis vähk.

Sage suhkrusöömine võib põhjustada vähki. Suhkur toidab keharakke ja nende hulgas ka vähihaige vähirakke, seega võib suhkur panna need rakud kiiremini kasvama. Pigem on aga rinnavähi risk seotud ülekaalu ja rasvumisega, milles on sageli süüdi suhkruga liialdamine.

Rinnahoidja võib tekitada vähiriski. See müüt põhineb peamiselt arusaamal, et halvasti sobituv rinnahoidja pigistab rindades lümfisõlmed kinni, mistõttu ei saa toksiinid neist väljuda. Rinnahoidja ise siiski vähki ei tekida, kuid mugavam ja parem on, kui see on kandjale täpselt sobiv.

Isa suguvõsas esinenud rinnavähk ei ole oluline. Kuna geenid pärinevad nii isalt kui ka emalt, siis ei saa unustada ka isapoolses suguvõsas esinenud rinnavähki, mis võib naise asetada riskigruppi.

Veidra kujuga nibud on alati vähi sümptomiks. Tegelikkuses ei saa inimesele peale vaadates enamasti aru, et ta põeb (algstaadiumis) vähki. Naiste nibud ei olegi üksühele sarnased ning mõni neist ongi loodud teise kuju või värvusega nibudega. Kui märkad aga äkilisi muutusi nende värvis, kujus või eritises, tuleks pigem pöörduda arsti poole.