TAI statistika: õendusabi patsientide osatähtsus haiglaravis on suurenenud

Õendus- ja hoolduskeskus Ravi tn 2. Illustratsioon: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Värskelt avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast tuli välja, et kasvanud on õendusabi vajavate patsientide hulk ja 40 protsendil juhtudest on ravi põhjus vereringeelundite haigused.

Sarnaselt viimastele aastatele jätkus ka 2016. aastal haiglaravi patsientide arvu vähenemine ja kasvanud on õendusabi vajavate patsientide hulk, kelle sagedaisemaks mureks on vereringelundite haigused, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Kasvanud on iseseisva õendusabi patsientide osatähtsus haiglaravis: mullu vajas õendusabi kümnendik haiglaravi patsientidest. Samas kasutasid nad kolmandiku voodipäevadest. Iseseisva õendusabi patsientide osatähtsus on suurenenud pigem aktiivravihaiglate õendusabi arvel. Väiksemate õendushaiglate puhul võib viimase paari aasta jooksul täheldada õendusabi patsientide arvu vähenemist ja hoolekande patsientide arvu suurenemist.

Ravi sagedasim põhjus oli vereringeelundite haigus, mida põdes õendusabi patsientidest üle 40 protsendi ja aktiivravipatsientidest ligi viiendik. Kõige rohkem voodipäevi kuluski vereringeelundite haiguste ravimisele. Aktiivravis järgnesid sellele psüühikahäirete ja kasvajate ning iseseisvas õendusabis vigastuste ja kasvajate ravimisele kulunud voodipäevade arv.

Eelmisel aastal viibis haiglaravil üle 225 000 patsiendi keskmise ravikestusega 8,2 voodipäeva, seda 2,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal. 65-aastaste ja vanemate patsientide osatähtsus haigla- ja päevaravis on kasvanud kiiremini kui nende osatähtsus rahvastikus. 2016. aastal moodustasid nad 40 protsenti haiglaravi ja veerandi päevaravi patsientidest. Lisaks õendusabi patsientidele olid 2016. aastal ka kolmandik aktiivravi patsientidest 65-aastased ja vanemad.