Euroopa ravimiamet kiitis aastaid heaks tõestamata toimega vähiravimeid

Ravimite toime peaks olema teaduslikult tõestatud. Foto: Panther Media / Scanpix / Rodrigo Noronha Bellizzi

Euroopa ravimiamet (EMA) kiitis aastatel 2009 kuni 2013 heaks 39 uut vähiravimit, hoolimata sellest, et puudusid tõendid nende suuremast tõhususest võrreldes varasemate ravimitega või üldse toime olemasolust.

Need ravimid moodustasid rohkem kui poole antud perioodil heakskiidetud 68 uuest vähiravimist, selgub neljapäeval väljaandes BMJ avaldatud uuringust, kirjutab BNS.

«Sellel olukorral on negatiivne mõju nii patsientidele kui tervishoiule,» hoiatasid teadlased. Nad lisasid, et kui kiidetakse heaks kallid ravimid, millel puudub kliiniliselt märkimisväärne kasu, ning neid rahastatakse riiklikult, kahjustab see patsiente, raiskab ühiskonna ressursse ning raskendab võrdselt hea ja taskukohasema ravi osutamist.

Mitmed neist ravimitest kiideti heaks ebapiisavatele ja varases järgus olevatele katsetele tuginedes, mis ei saa usaldusväärselt ennustada ravimite tegelikku mõju patsientide tervisele ja elueale.

Uuringust selgus, et 11 heaks kiidetud ravimi puhul ei oldud demonstreeritud, et need töötavad paremini kui olemasolevad ravimid, millega neid võrreldi. 20 ravimi puhul ei olnud aga demonstreeritud isegi platseebost paremat toimet. Ülejäänut kaheksat ravimit polnud  millegagi võrreldud, mistõttu ei saadud nende mõju kuidagi hinnata.

EMA kommenteeris asja öeldes vaid, et ametisiseselt on arutanud vähiravimite tõendeid ja amet tervitab edasist debatti sellel teemal.

Oxfordi ülikooli tõendipõhise meditsiini professor Carl Heneghan ütles asja kommenteerides, et on raske mõista, miks kiideti heaks ravimid, millel puudub kliiniliselt märkimisväärne toime.

2015. aastal avaldatud uuringust selgus, et aastatel 2008 kuni 2012 kiitis USA toidu- ja ravimiamet (FDA) heaks vähiravimeid, millest enamiku efektiivsust polnud piisavalt demonstreeritud.