Haigekassa uus juht: senine haiglasüsteem käib varsti üle jõu

Haigekassa uus juht Rain Laane asub ametisse ajal, mil pärast paari aastakümne pikkust kaalumist on riik otsustanud põhimõtteliselt muuta senist tervishoiu rahastamise süsteemi. Haigekassale on otsustatud anda nii rohkem raha kui ka võimu.

- Seadusemuudatused on juba töös ning haigekassa saab juurde nii raha kui ka võimu. Mida teie peate kõige olulisemaks muudatuseks?

Kõige olulisem on inimesekesksus. Miks haigekassa raviteenust ostab ja miks seda osutatakse? Selleks, et kui inimesel on mure, saaks ta oma probleemile lahenduse. See on kõige olulisem.

- Kuidas te kavatsete seda teha, sest hoolimata lisarahast haigekassal kõikide hädaliste jaoks raha ikkagi ei jätku?

Otsused, kuhu raha läheb, tuleb teha läbipaistvalt. Kõige olulisem on, et inimesed saaksid aru, miks me nii otsustasime ja kuidas seda asja tulevikus tehakse. Läbipaistvus on juhtsõna.

- Haigekassa juba analüüsib, kas me suudame ülal pidada nii suurt haiglavõrku. Mitut suurt haiglat Eesti teie hinnangul vajab ja kuidas peaks välja nägema erialade jaotus?

Täna ma lükkan sellele küsimusele vastamise edasi, sest loodan saada paari kuuga ette pildi, milline seis meil praegu on. Minu teadmine põhineb hetkel avalikel andmetel ja maja seest vaadates võib pilt olla natukene teine. Aga teil on absoluutselt õigus, kui me vaatame demograafilist situatsiooni ja vaatame, mis meid ootab ees aastal 2026, siis muudatusi peab tegema, sest praegune (rahastamis – toim) struktuur ei kanna välja seda koormust, mis saabub aastate pärast.

• Loe ka: «Haigekassa suuroperatsioon haiglatega vihastas välja ministri ja väikehaiglad»

- Kas toetate ideed anda ravikindlustus neile 90 000 inimesele, kel see praegu puudub?

Selle kohta on lihtne arvamus – kuna selle teema kohta on käimas uuring, siis mina soovitan selle tulemused ära oodata. Siis saame seda teemat edasi arutada, sest sellel ideel on nii plusse kui ka miinuseid. See otsus peab sündima parlamentaarses debatis.

• Loe ka: «Ekspert: tasuta arstiabi aitab säästa ümbrikupalkadest hoolimata»

- Te tulete IT-maailmast. Millist IT-innovatsiooni saaks teie hinnangul eesti meditsiinisüsteemis kindlasti rakendada ja miks see oluline on?

Võrreldes teiste riikidega on Eesti teatavasti e-riik. Sama kehtib ka meditsiinis. Meil on palju toredaid asju, mis toimivad kenasti, aga on ka suurepäraseid asju, mida saab veel teha. Ma loodan, et digiregistratuuri protsess läheb lõpuni ja inimene ei pea end 11 erinevas haiglas vastuvõtule registreerima, vaid saab seda teha ühes kohas. Kiire projektina ma näen, et tehakse pilootprojekt, kasutades avaandmeid ja masinõpet, et leida need kohad, kus mõni teenuse pakkuja saab olla efektiivsem. Meil on täna neid, kes on timmitud n-ö viimase piirini, ja on ka neid (teenusepakkujaid – toim), kus on veel arenguruumi.

- Digiregistratuuri areng jäi toppama suurhaiglate tõrksuse tõttu. Kuidas te suurhaiglate tõrksuse murrate?

Lõppude lõpuks on kõik inimesed. See asi on suhtlemise, erinevate nägemuste ja kommunikatsiooni taga. On kaks meetodit – hea ja vähem hea meetod. Kõigepealt ma proovin hea meetodiga.

• Loe ka: Postimehe test: eriarstile pääsemiseks on oma nipid»

- Väga palju on Eestis räägitud tervisekonto süsteemist, et inimene peaks saama ise otsustada, kuidas kasutada sotsiaalmaksu oma tervise hüvanguks. Kas te toetate tervisekontode süsteemi?

Meil on täna solidaarne haigekassa süsteem. Et töötavad inimesed maksavad nende eest, kes on vähem kindlustatud. See (tervisekonto – toim) on teema, mida tasub edasi uurida. Täna ei ole selles ühtest seisukohta. Kõik need muutused sünnivad koostöös kogu ühiskonna eri osapooltega, siis saame koos otsustada.

- Milline on teie viimane isiklik kokkupuude Eesti tervishoiusüsteemiga?

Mul on selles mõttes vedanud, et mul on meditsiinisüsteemiga olnud isiklikult suhteliselt vähe kokkupuuteid. Aga kord aastas kindlasti külastan perearsti ja perearstisüsteem kui selline mulle väga meeldib. Nii arstid kui ka õed on väga abivalmid inimesed.