Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tervisenõu: kas sind võib kimbutada Cushingi sündroom?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Cushingi sündroomiga patsient, kelle kehal on näha haigusele iseloomulikke punaseid armkoejutte. | FOTO: Ozlem Celik, Mutlu Niyazoglu, Hikmet Soylu ja Pinar Kadioglu/Biomed Central

Mõned haigused on väga levinud ja hästi teada. Teisi aga teatakse vähem, eriti kui neil on keerukas nimetus. Mida kujutab endast Cushingi sündroom?

Vastab Hiie Tupits kliinik.ee-s.

Cushingi sündroom on hormonaalne häire, mis tekib neerupealise hormooni – kortisooli põhjendamatu pikaajalise liigerituse tagajärjel. Seda seisundit kirjeldas 1912. aastal Harvey Cushing.

Kortisoolil on organismis mitu väga olulist ülesannet, nagu hoida vererõhku ja toetada südameveresoonkonna talitlust, vähendada põletikureaktsiooni, reguleerida süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetust.

Kortisooli abil reageerib organism stressile, seetõttu tõuseb kortisoolitase ägeda haiguse puhul, aga ka raseduse viimasel kolmandikul ning tippsportlastel. Kortisoolitase on kõrgem ka alkoholismi, depressiooni ja paanikahäirete puhul.

Kortisoolieritust neerupealisest vereringesse reguleerivad hüpotalamuse ja ajuripatsi hormoonid. Nende hormoonide liigproduktsioon põhjustab ka kortisooli liignõristumise neerupealises.

Kõige sagedamini on kortisooli haigusliku tõusu põhjuseks ajuripatsi adenoom ning tekkivat haigust nimetatakse Cushingi tõveks. Harilikult tabab see haigus naisi ja võib esineda mis tahes eas.

Haiguse sümptomid kujunevad aeglaselt. Kortisooli ülemäärast nõristust võivad aga põhjustada ka pahaloomuliste kasvajate, tavaliselt kopsuvähi või seedeelundkonna rakkudest lähtuva kasvaja produtseeritud hormoonid. Seda esineb meestel kolm korda sagedamini kui naistel. Ainevahetuse muutused tekivad sel puhul kiiresti.

Liigne kortisool võib pärineda ka neerupealise enese kasvajast, mis on enamasti healoomuline. Ka sel juhul arenevad haigusnähud kiiresti ja vere kortisoolitase on väga kõrge. Cushingi sündroomi põhjustajateks võivad olla ka ravimina manustatavad sünteetilised neerupealise hormoonid.

Cushingi sündroomile on iseloomulik keha, kaela ja turja rasvumine (nn pühvlituri) ning nn kuunäo teke. Silmakoopa rasvkoe rohkenemise tõttu kujuneb kerge punnsilmsus. Samas muutuvad jalad ja käed isegi kõhnemaks, sest lihased kõhetuvad. Kükist tõusmine on lihasenõrkuse tõttu raskendatud.

Nahk muutub paberõhukeseks, kergesti tekivad vaevaliselt paranevad vigastused. Väga sagedased on nahaalused verevalumid. Naha aluskoe kollageenkiudude rebenemise tõttu esinevad kõhul, puusadel, tuharatel, õlavartel ja rinnal laiad punased armkoejutid (striiad).

Luukude hõreneb, mistõttu tühine trauma või koormus võib põhjustada luumurru. Sellise sündroomiga inimene on pidevalt väsinud, kergesti ärrituv, valmis kohe nutma puhkema, depressiivne või isegi paranoiline. Vererõhk tõuseb, kutsudes vanematel inimestel esile südamepuudulikkust.

Cushingi sündroomi diagnoosimiseks kontrollitakse kortisoolitaset vereseerumis. Haiguse põhjuse väljaselgitamiseks kasutatakse magnetresonants- või kompuutertomograafiat.

Selle ravimise kohta loe kliinik.ee-st.


Loe ka:

Tagasi üles