«Roaldi nädal»: kui oleksin sellest sümptomist ka mööda vaadanud, oleksin aasta-kahe pärast pime ja ratastoolis

Tänases saates räägivad Sclerosis multiplexi põdevad inimesed oma haigusest.

FOTO: Kanal 2

Mida teha olukorras, kus su käed ja jalad ei kuula enam sõna, kohvitass ei püsi käes ja iga trepiaste tundub ületamatuna?

Just sellisena võib väljenduda raske närvisüsteemi haigus Sclerosis multiplex, mida põeb küll iga inimene erinevalt. Eestis on saanud selle haiguse diagnoosi umbes 2000 inimest. Siiani on teadmata, millest see haigus alguse saab.

Kuigi võiks arvata, et see haigus tabab eakamaid inimesi, on see tegelikult statistika järgi kõige sagedasem noori invaliidistav haigus. Näiteks Tallinnas elav 23-aastane Merily sai selle Sclerosis multiplexi diagnoosi vaid 17-aastasena. Neiu ei teadnud pärast seda haigusest midagi. Alles pooleteist kuni kahe aasta pärast hakkas Merilyle aga kohale jõudma, mida see haigus tegelikult endast kujutab ja mida kaasa võib tuua.

«Kui ma läksin Ida-Tallinna keskhaiglasse erakorralise meditsiini osakonda, siis arst ütles mulle, et kui ma oleksin sellest sümptomist ka mööda vaadanud, siis aasta-kahe pärast ma oleksin olnud pime ja ratastoolis,» rääkis neiu. Ta lisas, et ilmselt oli ka teisi sümptome, kuid toona pöördus ta EMO-sse, sest vasaku silmaga eri suundadesse vaadates tekkis silma udusus.

55-aastase Eve, endise apteekri, haigusseisund on aga kõike muud kui roosiline. Tema sai diagnoosi üle 30 aasta tagasi, ülikooli ajal proviisoriks õppides. Nüüd vajab ta igapäevaselt hakkamasaamiseks teiste inimeste abi. «Sotsiaaltöötaja käib kaks korda nädalas. Teised lihtsalt tuttavad, head inimesed,» rääkis Eve. Tema mees suri 2010. aastal ja siis halvenes tunduvalt ka tema seisund. Enne seda oli ta apteegi juhataja ja tegi ka autojuhiload. «See ongi psühholoogiline moment, ma arvan nii,» rääkis naine, kelle jaoks oli see suur üleelamine.

Vaata nende ja teiste inimeste lugusid oma haigusest ja sellega toimetulemisest saatest «Roaldi nädal» Kanal 2s täna kell 20:30.

Populaarne

Tagasi üles