Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Hoia oma magusahammast tagasi: ka tervislike magustajatega ei saa liialdada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Alternatiivid valgele suhkrule - rafineerimata roosuhkur, vahtra- ja agaavisiirup, steevia, kookospalmisuhkur. | FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Toidumaailma kokaiiniks kutsutavale suhkrule leidub erisuguseid asemikke, ent nii nagu iga toiduaine puhul, tuleb ka nendega maiustades veidi piiri pidada.

Toitumisnõustaja Triin Muiste toob välja, et valge suhkur on viimseni ära rafineeritud ehk selle töötlemise käigus on kadunud vitamiinid ja mineraalid. Seega suurt midagi peale kalorite ja ajutise energia inimene seda süües ei saa, ent ometi kiputakse arvama, et keha vajab seda.

Paljudel toodetel ilutseb küll väljend «suhkruvaba», ent sageli sisaldab selline toode hoopis kunstlikke magusaineid. Muiste tõdeb, et neid leidub uskumatult paljudes toitudes ja neid võib pidada isegi valgest suhkrust hullemaks.

Tallinna Tehnikaülikooli toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert toonitab, et kunstlikud magusained suurendavad isu, pidurdavad täiskõhutunde tekkimist ning stimuleerivad rasva talletamist ja kaalutõusu.

«Magus maitse, olenemata sellest, kas see annab kaloreid või mitte, suurendab isu. Uuringute kohaselt teeb seda kõige rohkem aspartaam (E951), aga ka atsesulfaam K (E950) ja sahhariin (E954),» sõnab ta.

Need on ka valmistoodetes ühed enam levinud kunstlikud magusained, mille olemasolu võiks toitu ostes jälgida.

«Suhkru alternatiivide eelis on see, et neis on ka midagi head alles ning neid võib kasutada eri kohtades, aga mõõdukalt – vähem on parem,» nendib Muiste.

Roosuhkrust suhkruleheni

Levinud valikuna ilutseb poelettidel rafineerimata roosuhkur, milles on säilinud melassi maitse ja värvus, sest sellisel kujul suhkrut on vähe töödeldud. See sobib näiteks moosikeetmiseks, kuna sellel puudub intensiivne maitse.

Roosuhkru alla kuuluvad ka Demerara- ja Muscovado-nimelised, eelkõige küpsetistes kasutatavad suhkrud, mida iseloomustab vürtsikas karamelline maitse. Neid suhkruid kiputakse aga järele tegema ja valge suhkur värvitakse lihtsalt üle.

Muiste soovitab panna suhkrut külma veega täidetud klaasi – kui vesi läheb pruuniks ja suhkrukristallid valgeks, on aru saada, et suhkur on üle värvitud.

Visuaalselt sarnane on pruunikas kookospalmisuhkur, mis valmistatakse kookosõie nektarist. Tegu on kõige vähem töödeldud suhkruga, milles leidub kasulikke vitamiine ja mineraale, nende seas kaaliumi, magneesiumi, tsinki, isegi B- ja C-vitamiini. See on Muiste sõnul pisut vähem magus kui valge, ent tummisem, mistõttu võib seda kasutada eriti küpsetistes, näiteks piparkookides.

Toitumisnõustaja Triin Muiste soovitab hea suhkru asemikuna vitamiinirikast kookospalmisuhkrut. / Foto: Margus Ansu

Nullkaloraažiga toodete seas paistab silma Stevia ehk suhkruleht. Eestist saab taime osta, aga seda leidub ka ekstrakti, pulbri ja siirupi kujul.

«Puhtal kujul suhkrulehti olen püreestanud ja kasutanud toormoosides, kuhu jäävad küll rohelised lehetäpid sisse, aga on päris magus. Keetmisel võib seda väga palju minna ja ilmselt ei säili päris hästi,» räägib Muiste.

Sageli segatakse suhkruleht teise magusaine, erütritooliga, mida saadakse suhkrupeedist, maisist või nisust kääritamise teel, kuna suhkrulehe tugev maitse pole paljudele meelepärane.

«Erütritool on suhteliselt mage ning õige magususe saamiseks peab seda üsna palju lisama. See tasakaalustab suhkrulehe spetsiifilist maitset ja sobib sellega hästi kokku,» kirjeldab Muiste.

Mõlemad annavad magusust, mitte kaloreid, kuid nendega ei pea igal pool suhkruid ja süsivesikuid asendama. Toitumisnõustaja toonitab, et keha vajab toimimiseks süsivesikuid, mida ei pea kartma ega vältima.

Madala kaloraažiga alternatiiv on ka ksülitool ehk kasesuhkur, mis on tuntud eelkõige nätsu koostisosana. See looduslik suhkur annab külma magusat maitset ja sobib Muiste kinnitusel ideaalselt isetehtud jäätisesse.

Ksülitool imendub aeglaselt ega tõsta vere suhkrusisaldust kiirelt lakke, mistõttu on hea nii diabeetikutele kui ka kaalulangetajatele. Kristallilises vormis ksülitool on suhkrust magusam, ent ei sobi pärmiga küpsetistesse, sest mõjub pärmseent pärssivana. Moosikeetmiseks saab aga soetada moosiksülitooli, kuhu on lisatud paksendamiseks pektiini.

Need mesimagusad siirupid

Pettusi võib esineda aga Ameerika ja Kanada filmidest teada-tuntud vahtrasiirupi puhul.

«Kui on väga tugeva maitsega siirup, võib olla sellele suhkrut lisatud. Kui siirup on klaaspudelis, mahemärgistuse ja pigem kõrgema hinnaga, on see kvaliteetne,» soovitab Muiste, kelle senine kogemus näitab, et plastpudelis soodne siirup kipub olema võltsitud.

Siirupil on erinevaid tumedusastmeid – A-klass on heledaim, D aga tume ja kõige intensiivsem, mistõttu tasub nende eristamiseks pakendiga tutvuda.

Samasugune magustav toode on agaavisiirup, mis koosneb peamiselt fruktoosist ehk puuviljasuhkrust.

«Fruktoosi puhul tuuakse välja, et kui seda on liiga palju, siis keha ei tunne seda enam ära ega oska omastada. Puhas fruktoos võib hakata ainevahetusele kahju tegema, sest keha ei saa aru, millal tuleb söögiisu vähendada, ja takistab samas söögist saadava glükoosi jõudmist lihastesse,» märgib Muiste.

Samuti ei talu inimese organism pikka aega suuri fruktoosikoguseid ja võivad tekkida häired glükoosi ainevahetuses. Seega ei maksa sellegagi liialdada.

Agaavisiirup on suhkrust palju magusam, meenutades maitselt kukekommi, mistõttu kulub seda pigem vähe. Toitumisnõustaja soovitab seda kasutada smuutides, aga võib lisada ka teele-kohvile ning mõnele küpsetisele, kui vedela siirupi ja kuivainete tasakaal paika saada.

Emeriitdotsent Liebert märgib, et populaarne on see ka mee asemikuna veganite hulgas, kelle menüüs on mesi välistatud. Kuna agaavisiirup seguneb veega kergesti, saab seda kasutada jäätee valmistamiseks, aga seda leidub tema sõnul isegi mõne energiajoogi koostises.

Eestlaste ehk lemmikuima magustaja, mee puhul tasub teada, et mee glükeemiline koormus on lauasuhkruga pea võrdne. See tähendab, et nii lusikatäis mett kui ka suhkrut imenduvad ja tõstavad vere suhkrusisaldust kiirelt, andes samaväärse energialaengu. Samas on mees kasulikke ensüüme, mida suhkrus napib. Kuumadesse jookidesse ja küpsetistesse mett panna ei soovitata, sest üle 40-kraadisel kuumusel kõik see hea hävib.

Muiste tõdeb, et kuigi nimetatud tooted on suhkru tervislikumad alternatiivid, võiks ka need riiklike toitumissoovituste kohaselt anda maksimaalselt kümme protsenti päevasest energiast. Lisatud suhkrute kogus peaks jääma alla 50 grammi päevas.

«Nende toodetega ei tohi liialdada ka siis, kui neis on null kalorit. Mitte suhkur pole see, mida vajame, vaid süsivesik, millest toodetakse glükoosi, ja see ongi aju peamine kütus,» lisab ta.

Kuidas mekib?

Panime erinevad suhkru alternatiivid toimetuses proovile, ja selline on vastukaja:

Vahtrasiirup (Tomahawk, päritolumaa Kanada)

  • «Väga magus, aga meeldiv maitse.»
  • «Nagu vahtrasiirup ikka.»
  • «10 punkti – meeldiv ja mõnus, sobib suhkru alternatiiviks küll.»
  • «Kukekommi maitsega.»
  • «Mõnusa maitsega, aga igapäevaseks kasutamiseks liiga eriline.»

Agaavisiirup (Bio Greno, päritolumaa Mehhiko)

  • «Ebameeldiv maitse, nagu dušigeeli sööks.»
  • «Meenutab mett, aga veidi maitsetum.»
  • «Kõige magusam, veidi ebaloomuliku värviga, maitse samas normaalne.»
  • «Tundub kahtlane, erilist maitseelamust ei täheldanud.»
  • «Väga magus, muidu üsna neutraalse maitsega.»

Suhkruleht + erütritool (Stevida, päritolumaa Itaalia)

  • «Hea maitse, aga ebameeldiva keemialõhnaga.»
  • «Värske maitse.»
  • «Nagu tavaline suhkur, pole sellist kibedat maitset nagu suhkrulehel tavaliselt, aga on aru saada, et see on tööstuslik.»
  • «Algul tundus maitsetu, järelmaitse aga üsna meeldiv.»
  • «Maitseb nagu glükoosikomm, kummaline sulav maitse jääb suhu.»

Kookospalmisuhkur (Tervisetooted, päritolumaa Indoneesia)

  • «Üliveider maitse.»
  • «Kõige spetsiifilisema maitsega, aga kohvi sees väga hea.»
  • «Mõnus kergelt suitsune maitse, meenutab lehmakommi, aga järelmaitse liiga magus.»
  • «Järelmaitse on tõesti veider.»
  • «Parima maitsega, nagu karamell. Sobiks pigem maitselisandiks ja kohvile kui suhkru asenduseks.»
Tagasi üles