Vaimse tervise mured on läänemaailma õnnetuse allikas

Illustratsioon: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. 

Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet rohkem kui sissetulek või füüsilised haigused. Ka arengumaades on vaimne heaolu õnnetundega tugevamalt seotud kui füüsiline tervis. Seega ei saa rääkida ühiskondlikust ega isiklikust heaolust kohtades, kus vaimse tervise näitajad on madalad.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solniku sõnul on lahendusi vaimse tervise muredele mitmeid. «Näiteks võiksime endale tunnistada, et majanduskasv ei ole riigi või inimese elu peamine eesmärk. Kui ümber defineerida ühiskonna edukuse alused, hakkavad muutuma ka inimeste väärtushinnangud,» ütles ta. Esimese riigina kaalub Rootsi iganenud SKP-põhise hindamise ümber vahetamist. Selle asemel hakatakse mõõtma väärtuseid, mis on tervislikud inimestele ja head planeedile.

«Tervise Arengu Instituudi andmetel satuvad vaimse tervise häirete all kannatavad inimesed tihti sotsiaalsesse isolatsiooni, nende elukvaliteet halveneb ja suremusnäitaja tõuseb. Selles osas võiksime õppida ka teistelt kultuuridelt, kus ei ole tugevat normi, milline on normaalsus ja iga vaimset eripära ei liigitata kohe haiguseks, mida peaks taunima ja ravima», sõnas Solnik.

Samuti selgus uuringust, et laste emotsionaalne tervis ja käitumine ennustavad koolihinnetest paremini tema õnnetunnet täiskasvanuna. Kõige rohkem mõjutab laste heaolu tulevikus hoopis ema vaimne tervis, samuti on oluline mõjutaja koolikeskkond.