:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194313t1ha0fa.jpg)
Suure intensiivsusega füüsiline koormus maratoni jooksmisel paneb kogu organismi ägeda stressi olukorda, mille järel tekivad lühiajalised muutused verepildis.
Mis juhtub veres pärast maratoni jooksmist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid Berliini maratonil osalenud 99 kogenud maratonijooksjat, kelle keskmine vanus oli 49 aastat ja kellest 22 protsenti olid naised, kirjutab Med24. Jooksjatelt võeti vereproovid kolm päeva enne, vahetult pärast ja kaks päeva pärast võistlust.
Maraton indutseeris leukotsütoosi ehk rohkevalgeliblesust. Samuti suurenes monotsüütide ehk nn õgirakkude arv ja vähenes lümfotsüütide ehk lümfirakkude hulk.
Vahetult pärast maratoni suurenes ka troponiin T (südamekahjustuste markeri)väärtus ja see normeerus kahe päeva möödumisel algtasemeni.
Pärast maratoni oli veres suurenenud ka inimese suurimast endokriinorganist (endoteelist) ja trombotsüütidest (vereliistakutest) pärit mikroosakeste hulk, mis viitab apoptootiliste protsesside (programmeeritud rakusurmade) suurenemisele endoteelirakkudes ja trombotsüütides. Nende mikroosakeste hulk normeerus kahe päeva möödumisel.
Loe pikemalt Med24st.