Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Erand Euroopas: Eesti paistis kõrge gripisurmade arvuga tugevalt silma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väikelapsed on gripi riskirühmaks. | FOTO: Panthermedia.net / LightField Studios

Kuna möödunud hooajal suri gripi tüsistustess tavatult palju eestimaalasi, soovitavad asjatundjad uue gripihooaja eel kindlasti end gripi vastu vaktsineerida.

Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova andmeil haigestus möödunud hooajal grippi 50 000 inimest, mis ei ole varasemat arvesse võttes erakorraline number, sest haigestunute arv on varem Eestis jäänud ka 50 000 – 90 000 inimese vahele.

Üks eelmise hooaja eripära oli aga varajane grippi haigestumise algus – esimesed juhtumid esinesid juba novembri lõpus. Sadikova iseloomustab hooaega ka eriliselt pikana, sest isegi veel tänavu maikuus laekus terviseametile andmeid surmajuhtudest ja gripipuhangutest hooldekodudes.

«Teine üllatus oli madal laste haigestumus. Põhjus oli selles, et intensiivne haigestumisperiood langes kokku koolilvaheajaga. Samas on aga lapsed põhiline riskifaktor, nad suhtlevad paljudega, koolis ja lasteaias ning levitavad viirust kodus ja mujal,» kirjeldas ta.

Erakordselt kõrge surmajuhtude arv

Märkimisväärne oli paraku ka raskete gripijuhtumite suur arv. Eestis suri gripi tõttu 47 inimest vanuses seitse kuud kuni 95 eluaastat, surnute mediaanvanus oli 77 aastat ning keegi neist polnud gripi vastu vaktsineeritud.

Sadikova märkis, et tavaliselt sureb hooajal grippi 20-23 inimest. Euroopa kolleegidega rääkides selgus, et mujal oli pigem leebe hooaeg ja surmajuhtumite arv ei ületanud tavapärast, aga Eesti oli erandlik.

Ta tõi välja, et tegelikult on Eestis paranenud laboratoorse diagnostika kasutamine, millega pea kõik Eesti haiglad saavad kinnitada gripidiagnoosi ja ka perearstid hakkasid seda kasutama. «Ja selle on toonud ka tervisehoiutöötajate hea koostöö, me saame rohkem tagasisidet. See on hea eesmärgi nimel: inimesed on mõistnud, et gripp ei ole lihtne haigus,» rääkis ta.

Esmakordselt saadi aga andmed hooldekodudest, kus oli äärmiselt kõrge arv intensiivravile sattunud patsiente. Intensiivravi vajas gripihooajal 113 inimest ja paraku üle kolmandiku neist olid just hooldekodude patsiendid. Mitmed neist toodi haiglasse juba üliraskes seisundis ning neist patsientidest suri grippi 24 inimest. See viib järgmise põhjuseni, miks surmade arv Eestis oli kõrge - arsti juurde või haiglasse jõutakse liiga hilja.

Sadikova nentis, et väikelapsi tabab pigem «klassikaline», kõrge palaviku ja köha-nohuga gripp ning vanemad on väga altid neid kiirelt perearsti juurde või haiglasse viima. Samas teine suur riskigrupp, vanemaealised, ootavad kannatlikult kodus, et ehk läheb paremaks ning arstile jõuavad liiga hilja. Keegi neist inimestest, kes viimati grippi surid, ei olnud vaktsineeritud. «Eesti inimeste vaktsineerimisega hõlmatus on kogu Euroopa madalaim – vaid 2,6 protsenti,» lisas ta.

Kuidas grippi vältida ja ravida

Kahtlemata annab ainukese kindlaima kaitse gripi vastu vaid vaktsiin. Lääne-Tallinna keskhaigla infektsionist ja terviseameti spetsialist dr Pille Märtin rääkis, et intensiivravisse ei sattunud mullu ühtegi patsienti, kes oleks olnud vaktsineeritud. «Seega on vaktsineerimisest väga palju kasu – haigus, isegi kui teda põetakse, ei muutu väga raskeks. Eelmisel aastal oli meil patsient, kes oli vaktsineerimata ning kelle raviarve oli kokku 40 000 eurot,» kirjeldas ta. Seetõttu on vaktsineerimata jätmine on täiendav kulu nii haigele, tema perele kui ka haiglale.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius märkis, et kui ülemöödunud hooajal müüdi Eestis 32 000 vaktsiini, siis möödunud hooajal juba 50 000 vaktsiini. «See on endiselt 2,6 protsenti elanikkonnast, aga trend on positiivne. Vaktsineerimise aktiivsus tundub ka sel hooajal hea, praegu on toodud Eestisse ligi 44 000 annust vaktsiini,» sõnas ta.

Tänavu on esmakordselt Eestis kättesaadav neljavalentne gripivaktsiin, mis annab senise kolmevalentse asemel kaitse nelja levinuima A ja B gripitüve vastu. «Kui palju haigestumisi kaitse neljanda tüve vastu ära hoiab, on veel teadmata, aga teatud lisakaitse kindlasti selle vaktsiiniga tuleb,» sõnas Laius. Ta lisas, et tegu on väga ohutu ravimiga, mis võib põhjustada vaid üksikuid, leebeid kõrvaltoimeid, mis sarnanevad külmetushaigusele (palavik, jäseme valulikkus jm), aga mööduvad mõne päevaga.

Linnamõisa Perearstikeskuse perearst dr Reet Laidoja soovitas, et grippi kahtlustades tuleks kõigepealt arstile helistada, kus antakse esmast nõu, kas patsient peaks kohale tulema või sobib ka kodune ravi. Viimase puhul on oluline piisav vedelikutarbimine, muude sümptomite (palavik, valu, köha jm) vastu saab abi ka apteegist.

Laidoja tõdeb, et gripihooaeg on arstidele väga töörohke ning kindlasti ei saa selle tõsidust alahinnata. «Gripp annab väga palju tüsistusi, mis viivad haigla- ja intensiivravile ja võib lõppeda halvasti,» sõnas ta. Seepärast soovitab arst gripi vastu vaktsineerida kõigil inimestel, sealhulgas lastel juba alates kuuendast elukuust.

Tagasi üles