Miks on tervisele hea vahel pisaraid poetada?

Barack Obama pidas lahkumiskõne pisarsilmi. Foto: Charles Rex Arbogast/AP/Scanpix

Nutmine on keha loomulik reaktsioon eri emotsioonidele – kurbusele ja leinale, aga ka rõõmule või pettumusele. Kas silmavee valamine võib aga tervisele isegi kasulik olla?

Terviseportaali MedicalNewsToday andmeil saavad inimesed toota kolme tüüpi pisaraid:

Basaalsed pisarad – pisarakanalites toimub regulaarselt basaalsete pisarate eritamine, ent see ei tähenda nutmist. Basaalne antibakteriaalne vedelik aitabki meil silmi niisutatuna hoida iga kord, kui silmi pilgutame.

Reflekspisarad – nende tekke tingib enamasti silmade ärritus, mille põhjustab kas tugev tuul, õhus olev suits või isegi sibulate hakkimine. Pisarad erituvad seepärast, et ärritus silmast välja saada ja silmi kaitsta.

Emotsionaalsed pisarad – need ongi reaktsiooniks erinevatele emotsioonidele ning sisaldavad enim stressihormoone. Kui inimesed räägivad pisaratest, mõtlevadki nad enamasti emotsioonidest tingitud pisaraid.

Nutmise kasutegurid

Kuigi paljud peavad nutmist inimese nõrkuseks, teeb pisarate poetamine tervisele rohkem kasu kui kahju. Nutmisel on nimelt rahustav toime, sest sellega reguleerib inimene oma emotsioone ning pärast nutmist tunneb end pigem rahulikult ja lõõgastunult. Selles seisundis on ka uinumine hõlpsam, kui oled juba maha rahunenud.

Nutmisel vabanevad ka hormoonid nagu oksütotsioon ja endorfiinid, mis aitavad inimesel seejärel end paremini tunda ja võivad isegi valu veidi leevendada. Veel eralduvad emotsionaalsete pisaratega stressihormoonid, mis võivad seega stressi vähendada.

Kuigi nuttes eritub silmadest üsna palju vedelikku, ei tähenda see, et silmad muutuvad kuivaks, vaid hoopis vastupidi. Pisarad aitavad silmi niiskena hoida ning nutmise käigus eralduvad ka silma sattunud bakterid ja toksiinid.

Kui nutmine paistab silma teistele inimestele, on ka tõenäoline, et nad pakuvad oma tuge ja abi, kuna näevad, et inimene vajab seda. Kui isik on kinnine ega näita oma tundeid välja, ei pruugi seda juhtuda.

Kui nutmine muutub sagedaseks

Mõni inimene ongi tõesti emotsionaalne ning näiteks rõõmupisarad tulevad tal silma alati mõnd head uudist kuuldes. Kui aga nutmine muutub kontrollimatuks ja juhtub pigem masendusest, võib see olla märk depressioonist. Inimesed võivad olla depressiivsed, kui nad nutavad väga sageli, ilma mõjuva põhjuseta ning see hakkab juba mõjutama nende igapäevaelu. Muud depressiooni sümptomid on järgmised:

• Raskused keskendumisel ja asjade meelespidamisel, aga ka otsuste tegemisel
• Energiapuudus
• Süü- või abitustunne
• Kergesti ärritumine
• Lootusetuse tunne
• Huvipuudus varem meeldivate asjade osas
• Isutus või ülesöömine
• Seletamatud valud
• Sagedane ärevus
• Suitsiidsed mõtted või enesevigastamine

Kui inimene kogeb depressiooni sümptomeid või teab kedagi, kel need esinevad, peaks kindlasti otsima abi, mitte seda maha vaikima.