Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Põhjus, miks tekib sageli tunne, nagu keegi jälgiks sind

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panthermedia.net / Shannon Fagan

Kui sul on olnud tunne, et keegi jälgib sind ja see ongi nii, pole sa üksi. Sama kehtib siis, kui oled üksi kodus ning tunned ikkagi kellegi pilku. Vastus peitub tavalises inimpsühholoogias.

Vahel juhtub, et tunned justkui kedagi ennast vaatamas, tõstad pilgu ning satudki silmast-silma kontakti mõne võõraga, kirjutab Reader's Digest. See on nii seepärast, et isegi kui sa ise seda ei märka, tahavad silmad haarata ikkagi ka selliseid detaile, mis on väljaspool su vaatevälja. Nii oskadki kohe pilku tõstes vaadata inimese suunas, kes juba enne sind vaatas.

Tegu on ellujäämistehnikaga, mis on juba nii inimese kui ka looma loomuses, et tabada võimalik oht. Samas võib inimesega tekkinud silmsideme puhul ka ette tunda, et keegi soovib suhtlema asuda, mille puhul ongi see signaal peatsest suhtlemisest.

Mis toimub aga siis, kui oled täiesti üksinda ning kõhe tunne, justkui keegi piidleks sind, hiilib ikkagi ligi? Psühholoogilises mõttes on tegu inimese enda valearusaamaga, mil ta tegelikult peegeldab omaenda füüsilisi tegevusi ja mõtteid. Tavaolukorras suudame küll enda keha teiste omadest eristada, ent vahel toimub väike meeltesegadus ning «müstilise jälgija» asemel tunnetame omaenda topeltkeha või -vaimu. Seda eriti siis, kui oled ärevil või peas on nii hulgaliselt mõtteid, justkui olekski sind mitu.

Tagasi üles