Kui alkoholitarbimisest saab sõltuvus, tasub selle tagant otsida teisi probleeme, püüda nendega tegelda ja viia sisse püsivaid muutusi.
Miks tekib alkoholisõltuvus? (3)
Alkoholisõltuvuse korral esineb tung ainet tarvitada ning võimetus kontrollida, millal, kui palju ja kui pikalt juuakse, rääkis Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson. Mõnuaine tarbimise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud.
«Sõltuvuse väljakujunemisel tekib alkoholi suhtes tolerants – et saavutada endist toimet, näiteks rahutunnet, heaolutunnet või und, tuleb juua rohkem,» rääkis Martinson. Ta tõi näiteks, et inimese varasemad huvid taanduvad ning juhtivaks muutub mõte juua ja end korraks selle abil paremini tunda ka siis, kui on ilmnenud kahjustavad tegurid nagu alkohoolne maksapõletik, depressioon, unehäired või ärevus.
Perearsti sõnul on alkohol meie ühiskonnas legaalne uimasti ja sageli tarbivad inimesed alkoholi, mõtlemata selle peale, missugune on tarvitatud kogus. «Vastuvõtul arutan sageli patsiendiga tema tervist mõjutavate harjumuste üle ning üllatusega tõdeme teinekord, et igapäevaselt «normaalseks» arvatav alkoholikogus on tegelikult kuritarvitamine või tõenäoline sõltuvus,» rääkis Martinson.
Alkoholiprobleem ei käi tavaliselt üksinda, sellega koos või seda varjutavana esinevad meeleoluhäired, nagu ärevus ja/või depressioon, unehäired, vägivaldsus, keskendumishäired ja palju muud, mis võivad tuua inimese arstiga rääkima.
Alkohol on salakaval aine. «See on levinuim uimasti, mis tekitab ühiskonnas kõige mõjukamat kahju. Alkoholile on tüüpiline esialgu meeleolu tõstev ning sotsiaalset pidurdust vähendav toime, juues muutub sageli ka tagasihoidlik inimene jutukaks, aktiivseks, lõbusaks, saab üle tavapärasest tagasihoidlikkusest, tunneb ennast ja näeb teisi atraktiivsemana ning see kõik tõstab ajutiselt enesehinnangut,» kirjeldas tohter.
Alkoholi joomise lõpetamisel see tunne kaob ning inimene on uuesti silmitsi iseendaga, oma tavapärase elu murede ja rõõmudega. «Kui puudub võime ja oskus leida iseendas ilusat, oma tegevuses ja töös huvitavat-motiveerivat, siis tundubki, et ainult alkoholijoobes on maailm ja inimene ise selle sees väärtuslik ja huvitav,» rääkis perearst. Ta lisas, et sageli ajab inimese sõltuvusest abi otsima just madal enesehinnang.
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri Ants Kase sõnul hakatakse alkoholisõltuvuse probleemi tunnistama tavaliselt alles siis, kui sõltuvus on arenenud väga kaugele ehk 10–20 aastat pärast esmaste sõltuvuse tunnuste ilmnemist.
Suurem osa sõltlastest Kase sõnul seda probleemi ei tunnista. 80 protsenti alkoholsõltuvusega patsientidest ei otsi kunagi abi. Kui sõltuvusest ollakse teadlikud, siis osa aktsepteerib seda kui oma parandamatut olemust. «Võib tekkida osaline haiguskriitika, diagnoosi aktsepteeritakse, aga sisuline arusaam haiguse olemusest ja valmisolek muutusteks puudub. Kõigutakse lootuse ja meeleheite vahel,» lausus Kask.
Psühhiaater rõhutas, et kõige tähtsam ei ole mitte probleemi tunnistamine, vaid võime viia oma ellu sisse püsivaid muutusi.
Väiksem osa alkoholisõltuvusega psühhiaatri juurde pöördujatest läheb sinna ise. Osa teeb seda lähedaste keelituste ajel ja osale on kohtusüsteem käitumiskontrolli ajal seadnud kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vastav ravikuur. «Paljud pöörduvad teiste probleemidega, näiteks ärevuse või depressiooniga, osa küsib nõu oma lähedaste osas, kuid sealjuures selgub, et neil endil on samuti probleeme alkoholi tarbimisega,» ütles Kask.
Psühhiaatri sõnul ei ole alkoholisõltuvus väljaravitav – kord tekkinud sõltuvust ja riski hakata uuesti alkoholi tarbima ei ole võimalik täielikult kaotada. Raviga saab aga langetada riski tagasilangusteks ja mida kauem on ravi kestnud, seda väiksem see risk on. Enamasti hinnatakse kliinilistes uuringutes ravitulemust kuue kuu kuni kahe aasta jooksul, lausus ta.
Kase sõnul saab alkoholisõltuvusse langenut aidata eelkõige siis, kui inimene ise tahab abi vastu võtta. «Samas, lähedaste jätkuv surve on kahtlemata vajalik, sest leppides soodustatakse probleemi püsimist ja süvenemist,» selgitas psühhiaater.
Statistika – kui palju me joome?
- Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka Euroopas.
- Eestis joodi 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi.
- Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekib oluline kahju rahva tervisele. Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus on valitsus võtnud eesmärgiks vähendada alkoholitarvitamist püsivalt 8 liitrini elaniku kohta.
- Iga neljas Eesti mees joob end purju vähemalt korra nädalas, pool meestest vähemalt korra kuus.
- Eesti naised purjutavad harvem, vähemalt korra kuus joob end purju 15 protsenti naistest
Allikas: Tervise Arengu Instituut