L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mured seedimisega? Apteeker annab nõu!

Apotheka
Mured seedimisega? Apteeker annab nõu!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: pixabay.com

Seedimine, meie igapäeva A ja O, tuletab end meelde siis, kui kimbutama on pääsenud seedevaevused, nagu kõhupuhitus, kõrvetised või kõhukinnisus. Mida teha, et seedimine kulgeks muretult, räägib Apotheka proviisor Liisa Randmäe.

1. Kõhupuhitus

Kõige tüüpilisem seedevaevus on kõhupuhitus, mis põhjustab ebamugavust, gaase ja kõhupunnitust. Sellega võivad kaasneda ka kõhuvalu, röhitsemine ja korisemine. Kõhupuhitus on sage probleem nii laste kui ka täiskasvanute seas ja seda tuleb kõige sagedamini ette pärast söömist, sest süües-juues neelatakse koos toiduga alla õhku ja seedimisel vabaneb gaase. Õhku neelatakse rohkem siis, kui süüa-juua liiga kiiresti, närida nätsu, suitsetada või kui proteesid pole korrektselt kinnitatud. Aeglustunud seedimise korral kipuvad gaasid soolestikus kogunema hakkama ja seega suureneb ka kõhupuhituse tekke oht.

Kõhupuhituse põhjuseks võib olla veel kõhukinnisus, toidutalumatus, tsöliaakia või ärritunud soole sündroom; harvemal juhul hormonaalsed häired (eriti naistel), söömishäired, meeleoluhäired (näiteks stress, ärevus, depressioon) või mõned ravimid.

Kõhugaaside vähendamiseks:

  • Söö rahulikult ja väldi söömise ajal rääkimist, et vähendada allaneelatava õhu hulka.
  • Eelista gaasita jooke.
  • Ole ubade, sibula, brokoli ja kapsaste söömisega mõõdukas.
  • Ära näri liigselt närimiskummi.
 

Kui puhitust põhjustab kõhukinnisus, tuleb esmalt tegeleda selle probleemiga, näiteks süüa kiudainerikast toitu ja olla kehaliselt aktiivne. Toidutalumatuse korral tuleks vältida vastavaid toite, näiteks laktoositalumatuse korral piimatooteid, gluteenitalumatuse korral teatud teraviljatooteid jne.

Kõhugaaside vältimiseks võib tarvitada probiootikume, et toetada seedimist soodustatavate bakterite tööd. Apteegist leiab puhituse leevendamiseks ka simetikoonil põhinevaid preparaate ja aktiivsütt, mis aitavad lõhustada soolestikus tekkivaid gaasimulle.

Arstiga peaks ühendust võtma siis, kui kõhupuhitusega koos esineb tugev või pikaaegne kõhuvalu, veri väljaheites, kõhulahtisus, oksendamine, põhjendamatu kaalukaotus.

2. Kõrvetised

Kõrvetiste korral tekitab söögitorru sattunud maohape ärritust või valu rinnakus ning mõru maitset suus. Lisaks võib esineda halba hingeõhku, kõhupuhitust, iiveldustunnet ja/või neelamisraskusi. Selline olukord tekib, kui mao sulgurlihas ei sulgu korralikult ning maohape pääseb maost välja.

Kõrvetisi võib esineda igaühel, eriti pärast suure eine söömist või lamades. Raseduse ajal on see sage probleem, sest hormonaalsete muutuste tõttu on mao sulgurlihase sulgumine pärsitud.

Kõrvetisi saab leevendada lihtsate elustiilimuutustega:

  • Söö väiksemaid toiduportsjoneid, aga sagedamini kui tavaliselt. Eelista kahe või kolme suure toidukorra asemel nelja võrdset.
  • Väldi kõrvetisi põhjustavaid toite ja jooke: kofeiini, šokolaadi, vürtsikad toite, alkoholi, gaseeritud jooke, tsitruselisi, tomatit, piparmünti, praetud toite.
  • Hoidu suupistetest enne magama minekut ning jäta päeva viimane toidukord neli tundi enne uinumist.
  • Tõsta voodipeatsit ja väldi kohe pärast söömist lamamist.
  • Hoia kehakaal normi piires, sest ülekaal soodustab kõrvetiste teket.
  • Loobu suitsetamisest.
 

Kui kõrvetisi esineb harva, siis aitavad refluksivastased närimistabletid (Gerdoff, Frutin) või käsimüügiravimid, nagu antatsiidid ja maohappesust reguleerivad ravimid. Kui aga kõrvetisi on igapäevaselt ning elustiili muutustest või käsimüügiravimitest pole leevendust, tuleb pöörduda arsti poole. Samuti on ohumärkideks neelamisraskused, valu neelamisel, veri väljaheites, õhupuudus, uimasus.

3. Kõhukinnisus

Kõhukinnisus on probleem, mis kimbutab igas eas inimesi. Selle korral on sooletegevus aeglustunud ja roojamise sagedus jääb alla kolme korra nädalas, väljaheide on kõva, pabulakujuline või roojamisega kaasneb punnitamine, sest roojamine pole täielik.

Kõhukinnisuse põhjusteks on tavaliselt vale toitumine, vähene kehaline aktiivsus, stress, roojamisrefleksi vältimine, reisimine vm rutiini muutused ning ravimid. Kõhukinnisust esineb sagedamini eakatel, voodihaigetel, naistel ja lastel ning rasedatel. Näiteks vanemad inimesed pole enam füüsiliselt sama aktiivsed kui noored, nende toidulaud pole piisavalt rikkalik ja neil on rohkem kaasuvaid haigusi.

Kõhukinnisuse ennetamiseks kujunda seedetegevus regulaarseks. Selleks alusta järgnevate muutustega:

  • Söö kiudainerikkaid toite: juurvilju, puuvilju, salateid, täisteraleiba, kuivatatud ploome, datleid, viigimarju, müslit. Need toidud suurendavad ja pehmendavad sooles liikuvat massi ning tänu sellele kergendavad roojamist.
  • Ole füüsiliselt aktiivne, et ergutada soolemotoorikat. Võta eesmärgiks 150 aktiivset minutit nädalas.
  • Joo piisavalt vett. Soovituslik päevane kogus võiks olla 1,5–2 liitrit magustamata ja kofeiinivaba vedelikku.
  • Väldi alkoholi ja kofeiini sisaldavaid jooke, sest need soodustavad dehüdratatsiooni.
  • Roojamisrefleksi kujundamiseks joo hommikul pärast ärkamist klaasitäis vett.
  • Ära väldi roojamisrefleksi, sest roojamist edasi lükates muutub väljaheide kõvemaks ja väljutamine keerulisemaks.
 

Kui elustiili muutmine ei aita, tuleb kasutada soolestiku tööd reguleerivaid toidulisandeid või kõhulahtisteid. Mõningate lahtistitega peaks aga olema väga tähelepanelik: neid ei tohi üle kahe nädala järjest kasutada, sest seedetegevus võib muutuda nendest sõltuvaks. Kroonilise kõhukinnisuse korral soovitatakse juurde võtta probiootikume. Tavaliselt on kõhukinnisus lühiajaline ja lihtsalt leevendatav, aga mõningatel juhtudel võib ravi kesta mõned kuud.

Kõhukinnisuse tüsistusena võivad tekkida pärasoole veenikomud ehk hemorroidid. Kõhukinnisusega tuleks kindlasti pöörduda arsti poole siis, kui probleem püsib üle kolme nädala, väljaheites leidub verd, esineb kõhuvalu, kaalukadu või valu roojamisel.

4. Laktoositalumatus

Laktoos on suhkur, mida leidub piimas ja piimatoodetes. Laktoositalumatuse korral ei sünteesita piisavalt laktaasiks nimetatavat ensüümi, mis lagundab soolestikus laktoosi. Selle tagajärjel tekivad pärast laktoosi sisaldavate toitude söömist kõhugaasid ja -puhitus, kõhulahtisus, kõhuvalu ja -krambid, korin, iiveldus. Olenevalt tundlikkusest võivad vaevused tekkida poole kuni paari tunni jooksul. Sümptomite intensiivsus sõltub söödud laktoosi või sünteesitud laktaasi kogusest.

Kuna antud sümptomid võivad viidata ka teistele haigusseisunditele, näiteks ärritunud soole sündroomile, siis võiks enne piimast ja piimatoodetest loobumist arsti juures testi abil laktoositalumatuse kindlaks määrata.

Laktoositalumatust pole võimalik ravida, aga seda saab leevendada, kui vähendada menüüs piima ja piimatooteid või asendada need laktoosivabadega. Vähese laktoosisisaldusega piimatooted on kõvad juustud (näiteks Cheddari juust, parmesan), probiootikumidega rikastatud jogurtid, väikese rasvasisaldusega tooted. Apteegist leiab vaevusi ennetada aitavaid laktaasipreparaate, mida tuleks manustada enne laktoosi sisaldavat toidukorda.

Kuna laktoositalumatuse korral tarvitatakse vähem piima ja piimatooteid, siis väheneb ka kaltsiumi, D-vitamiini, B2-vitamiini ja valkude saadavus looduslikest allikatest. Puuduse ennetamiseks tuleks tarvitada vastavaid toidulisandeid või teisi neid vitamiine rohkelt sisaldavaid toiduaineid. Näiteks kaltsiumi leidub brokolis, seemnetes, lõhes ja sardiinides, D-vitamiini rasvases kalas ja munas.

5. Gluteenitalumatus ja tsöliaakia

Gluteen on valk, mida leidub nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toitudes. Gluteenitalumatuse korral ei suuda organism seda seedida ega lagundada.

Üks gluteenitalumatuse põhjustatud haigusi on tsöliaakia. Selle korral toodab organism toksiine, mis kahjustavad peensoole seinal olevaid hattusid. Hatud on vajalikud toitainete, nagu valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained ja süsivesikud imendumiseks soolest. Imendumishäire tagajärjel tekib toitainete puudus, mis võib viia tõsise tervisekahjustuseni.

Pärast gluteeni sisaldava toidu söömist võivad tekkida mitmesugused seedekulgla vaevused, näiteks kõhulahtisus, -valu, -puhitus, kõhukinnisus. Lisaks võib esineda mitte nii spetsiifilisi sümptomeid ja tüsistusi, nagu alatoitumusest põhjustatud väsimus, põhjendamatu kaalukadu, nahalööve, menstruaaltsükli häired ja probleemid rasestumisega, närvikahjustused, liigesevalu, rauapuudus, luuhõrenemine, hammaste värvi muutus. Tsöliaakia sümptomid võivad sõltuda näiteks sellest, millal alustati gluteeni sisaldavate toitude söömisega või kui palju on selliseid toite menüüs.

Tsöliaakia kahtluse korral tuleks ühendust võtta arstiga, et testide ja uuringute abil haigusseisund kinnitada. Tavaliselt on haigusel perekondlik eelsoodumus.

Tsöliaakia korral tuleb loobuda gluteeni sisaldavatest toitudest. Eluaegse dieedi järgimisel taastuvad peensoole limaskestal olevad hatud ja ka haigusnähud taanduvad. Samas on vaja regulaarselt arstlikus kontrollis käia, et hinnata toitainete puudusi ning vajadusel neid korrigeerida. Kui on kahtlus, et toit võib sisaldada gluteeni, võib edasisi vaevuseid aidata leevendada toidulisand Strong Nature Gluten Control caps, mida tuleks tarvitada vahetult enne söömist. 

Märksõnad
Tagasi üles