Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Aspergeri sündroomiga noor: ma ei teadnud algul, et see mul diagnoositi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Varem esinemise ees paanikat tundnud Loore-Ly Mahla esinemas 2016. aasta jõuludel.
Varem esinemise ees paanikat tundnud Loore-Ly Mahla esinemas 2016. aasta jõuludel. Illustratsioon: Erakogu foto

Kuigi vaimse tervise puhul ei saa alati rääkida konkreetsetest diagnoosidest, on vaimsetest häiretest põhjustatud sümptomeid, näiteks ärevust, võimalik leevendada. 

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul jagunevad psüühilised häired mitmesse rühma. Ärevushäired on üks suur rühm, millest foobsete häirete puhul on konkreetne põhjus teada. «See on välistegur, mis ei ole enamasti ohtlik, kuid inimene tahab seda mingil põhjusel vältida,» ütles Ennet. Paanikahäire puhul näiteks ei ole teada, mis paanikahooge põhjustab.

Teine suur grupp psüühikahäireid on seotud psüühilise arenguga, kus mitmesugused psühholoogilised arenguetapid on häiritud. «Nende probleemide olemasolust saab aimu lapseeas, kui saab vaadelda eakaaslastest erinevat arengut. Siis võibki juhtuda, et laps ei õpi korralikult kõnelema, arvutamine läheb sassi või tähelepanu hajub,» rääkis psühhiaater.

Tagasi üles