Igemete veritsemine võib tähendada suurenenud riski hammaste varajasele kaotusele! Kuidas seda ära hoida?

Dr. Rebeka Gabor
, Maxilla Hambakliinik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Maxilla Hambakliinik

Hambaarstid kuulevad sageli kaebust, et patsiendil igemed veritsevad. Kui osad inimesed on selle pärast mures, siis enamik neist leiab, et see nähtus on normaalne. Vaatame tõele näkku – kas meil on põhjust muretsemiseks?

Veritsevad igemed viitavad põletikule hammast ümbritsevates kudedes. On mitmeid tegureid, mis võivad igemete veritsust stimuleerida ja mõjutada, kuid peamine põhjus on üks – halb suuhügieen. Kas teadsite, et hambakatus elab miljoneid baktereid, kes toodavad erinevaid toksiine? Kuni 400 erinevat liiki mikroorganismi, nende toksiinid ja toidujäägid moodustavad hambakatu, mis koguneb hammastele ja igemevakku ning aktiveerib immuunsüsteemi rakud. Suureneb veresoonte läbilaskvus ning areneb põletik, mistõttu isegi kerge puude võib põhjustada igemete veritsust.

Igemete põletikku nimetatakse gingiviidiks. Kui igemepõletikku mitte ravida, areneb see edasi parodontiidiks – tekib põletik hammast ümbritsevas luus, põhjustades luu taandumist. Just see on üks hammaste varajase kaotuse peamisi põhjusi.

Eespool kirjeldatu on muidugi vaid üks võimalik stsenaarium. On oluline mõista, et just hambakatt põhjustab hambaaukude teket, halba hingeõhku ning süsteemsete haiguste teket.

Parim viis hamba- ja igemehaigusi vältida on regulaarne ja korrektne hammaste puhastamine. Väga olulised on ka hambapesu kestus ning kasutatav hambahari. Hambakattu ei ole võimalik eemaldada vaid paari kiire harjatõmbega – see nõuab aega ja kannatust. Ka jõu kasutamisest pole abi, sest nii võib hoopis hambaid kahjustada.

Hambaid tuleks pesta pehme hambaharjaga kiirete väikeste liigutustega liigset jõudu kasutamata. Parima tulemuse saavutamiseks soovitavad hambaarstid üle maailma ja ka Eesti Hambaarstide Liit kasutada Philips Sonicare innovaatilise sonic tehnoloogiaga elektrilist hambaharja.

On paradoksaalne, et ajal, mil eeldame, et tehnika kasutab uusimat tehnoloogiat, kasutame me hammaste puhastamiseks harja, mis ei erine oluliselt sellest, mida kasutasid inimesed juba tuhandeid aastaid tagasi. Samas me mõistame, et uue teleri pilt on teravam, arvutid on kiiremad ja telefoni fotokaamera ületab selle eelkäija. Aga miks me ei kasuta elektrilist hambaharja?

On teaduslikult tõestatud, et elektrilised hambaharjad ei põhjusta igemete taandumist. Vastupidi – elektriline hambahari tagab igemete õrna massaaži, mis parandab vereringet, ja tänu tõhusale hambakatu eemaldamisele parandab igemete tervist.1 Tavalise käsihambaharjaga kasutatakse rohkem jõudu, mille tõttu võib ige taanduda ning tekkida hambaemaili defekt. Seetõttu soovitatakse edasise kulumise vältimiseks kulunud hammaste ja paljastunud dentiiniga patsientidele elektrilist hambaharja.2

Esimene Philips Sonicare hambahari töötati välja vastavalt Ameerika Periodontoloogia Akadeemia nõuetele eesmärgiga edendada põletikulise koe paranemist ja tugevdada igemeid. Koostöös hambaarstidega on Philips loonud innovaatilise sonic tehnoloogia, mis hõlbustab oluliselt hea suuhügieeni saavutamist.

Innovaatiline sonic tehnoloogia tekitab harjaste vibratsiooni, mis eemaldab hambakattu sagedusega 62 000 liigutust minutis. Kliinilised uuringud on näidanud, et hambahari eemaldab kattu ka raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Tavaline käsihambahari teeb kõigest umbes 300 liigutust minutis. Erinevus on märgatav nii numbrites kui ka tulemustes. Philips Sonicare hambahari on suurepärane investeering oma suu tervisesse – efektiivne hambakatu eemaldamine, puhtamad hambad, parem igemete tervis ja säravam naeratus! Tulemusi ei märka mitte ainult sina, vaid ka sinu hambaarst!

Täpsema teabe Sonicare hambaharja ja soetamisvõimaluste kohta leiad veebilehelt www.philips.ee/sonicare.

Foto: Maxilla Hambakliinik
  1. Wiegand A., Burkhard J.P., Eggmann F., Attin T. Brushing force of manual and sonic toothbrushes affects dental hard tissue abrasion. Clinical Oral Investigations, 2013, 17 (3): 815-822
  2. Mantokoudis D., Joss A., Christensen M.M., Meng H.X., Suvan J.E., Lang N.P. Comparison of the clinical effects and gingival abrasion aspects of manual and electric toothbrushes. Journal of Clinical Periodontology, 2001, 28: 65-72
Advertisement
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles