Kardioloog Margus Viigimaa sõnul pöörduvad paljud patsiendid torkiva valuga südames nii perearsti ja kardioloogi juurde kui ka EMO-sse, kuid enamasti ei ole tegemist mikroinfarktiga. «Sellele peaks mõtlema eelkõige inimesed, kelle lähisugulaste seas on infarkti esinenud nooremalt kui 60-aastaselt, kuid mida varasemas eas lähisugulasi infarkt on tabanud, seda suurem on ka pärilik risk,» ütles Viigimaa.
Lisaks pärilikkusele muudavad mikroinfarkti või infarkti saamise tõenäolisemaks diabeet, ülekaalulisus ja suitsetamine. Kuigi üle 70-aastasena võib südamehaigus tabada igaüht, on kardioloogi sõnul varajane infarkt just meeste haigus. «Naiste infarkti sümptomid on väga ebatüüpilised ja varjatud ning seetõttu jõuavad naised südamehaigustega arsti juurde hiljem,» rääkis kardioloog.
Mikroinfarkti läbi elanud Irina rääkis, et tal kulges haigus väga märkamatult ja pigem andis tunda hiljem. Samuti ei olnud tema lähisugulaste seas noorena infarkti esinenud. «Olin siis 37-aastane ning meil oli abikaasaga raske periood, mõtlesin et lähme lahku, mõne kuu jooksul oli lõpmatult skandaale ja nutsin iga päev. Üks hommik hakkasime jälle tülitsema ja tundsin, et olen sellest väsinud. Mäletan ainult seda, et ta ütles, et tahab eraldi elada ja minestasin,» lausus Irina.
Pärast seda tundus naisele alguses, et kõik on korras. Varsti aga koges ta aeg-ajalt südamepiirkonnas valuhooge. «See ei olnud otse südames, vaid laiemalt ümber südame, rinnus. Samuti oli mul raske hingata ja tundsin pidevat väsimust. Minestasin väga tihti ja olin nii nõrk, et ei saanud isegi kolmandale korrusele kõndida,» meenutas ta. Esmalt läks Irina perearsti juurde, kes suunas ta edasi kardioloogi juurde. «Perearst pidas seda algul küll rohkem stressiks, kuid saatis igaks juhuks südamearsti juurde kontrolli,» rääkis naine.