Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Esimene tõsine südamehaiguste häirekell põetakse sageli läbi märkamatult

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tegutseda tuleks kiirelt. | FOTO: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Väike südamearteri ummistus ehk mikroinfarkt ei too endaga kaasa küll olulist südamekahjustust nagu suurem infarkt, kuid kuna sel on ebatavalised sümptomid – väsimus, valu peas, ka kõhus ja seljas, ängistus ja surve tunne, siis on seda raske diagnoosida ning tihti jääbki see tuvastamata.

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul pöörduvad paljud patsiendid torkiva valuga südames nii perearsti ja kardioloogi juurde kui ka EMO-sse, kuid enamasti ei ole tegemist mikroinfarktiga. «Sellele peaks mõtlema eelkõige inimesed, kelle lähisugulaste seas on infarkti esinenud nooremalt kui 60-aastaselt, kuid mida varasemas eas lähisugulasi infarkt on tabanud, seda suurem on ka pärilik risk,» ütles Viigimaa.

Lisaks pärilikkusele muudavad mikroinfarkti või infarkti saamise tõenäolisemaks diabeet, ülekaalulisus ja suitsetamine. Kuigi üle 70-aastasena võib südamehaigus tabada igaüht, on kardioloogi sõnul varajane infarkt just meeste haigus. «Naiste infarkti sümptomid on väga ebatüüpilised ja varjatud ning seetõttu jõuavad naised südamehaigustega arsti juurde hiljem,» rääkis kardioloog.

Mikroinfarkti läbi elanud Irina rääkis, et tal kulges haigus väga märkamatult ja pigem andis tunda hiljem. Samuti ei olnud tema lähisugulaste seas noorena infarkti esinenud. «Olin siis 37-aastane ning meil oli abikaasaga raske periood, mõtlesin et lähme lahku, mõne kuu jooksul oli lõpmatult skandaale ja nutsin iga päev. Üks hommik hakkasime jälle tülitsema ja tundsin, et olen sellest väsinud. Mäletan ainult seda, et ta ütles, et tahab eraldi elada ja minestasin,» lausus Irina.

Pärast seda tundus naisele alguses, et kõik on korras. Varsti aga koges ta aeg-ajalt südamepiirkonnas valuhooge. «See ei olnud otse südames, vaid laiemalt ümber südame, rinnus. Samuti oli mul raske hingata ja tundsin pidevat väsimust. Minestasin väga tihti ja olin nii nõrk, et ei saanud isegi kolmandale korrusele kõndida,» meenutas ta. Esmalt läks Irina perearsti juurde, kes suunas ta edasi kardioloogi juurde. «Perearst pidas seda algul küll rohkem stressiks, kuid saatis igaks juhuks südamearsti juurde kontrolli,» rääkis naine.

Kardioloogi juurde minnes oli tookordsest tülist abikaasaga möödunud umbes kuu aega. «Südamearst tegi kardiogrammid, Holteri uuringu ja ütles mulle, et oli olnud mikroinfarkt. Õnneks ei pidanud ma palju ravimeid võtma hakkama, kuid käin pidevalt südant kontrollimas,» ütles Irina. Ta lisas, et pärast mikroinfarkti on tema südamerütm olnud häiritud. «See väljendub näiteks nii, et kui ärritun, siis ei saa ma enam normaalselt hingata,» kirjeldas ta.

Viigimaa sõnul on stressist tulenev mikroinfarkt pigem harv juhus, kuid võimalik. Sellisel juhul tuleb see enamasti südamelihase spasmist, mida stress põhjustab. Seda aga mitte kroonilisest stressist, vaid pigem raskest stressirikkast sündmusest, nagu lähedase kaotus, õnnetus või lahkuminek.

Kuna väiksekoelise infarkti puhul esineb tihti just seda, et patsient ise südamehäirest aru ei saagi, siis halvemal juhul areneb haigus edasi ja järgmine infarkt on juba tõsisem. Seetõttu on oluline jõuda õigel ajal uuringute ja vajaliku ravini. «Suuremakoelisest infarktist jääb kardiogrammi jälg alles, kuid mikroinfarkti on tavaliselt EKGs näha vaid 2–3 nädalat peale kahjustuse teket. Hiljem võivad hakata terved südamelihased kahjustanud lihasekahjustust varjama,» rääkis kardioloog.

Suure infarkti puhul on kiire abi elupäästev ning Viigimaa sõnul saab kõige rohkem teha esimese kolme tunni jooksul. Enamasti tuvastab infarkti esimesena EKG uuring, mis näitab südame rütmi, kuid sellelt saab tuvastada ka infarkti, kas siis ägedat või juba läbipõetut. Mikroinfarktil ei ole aga sageli tavalisi infarkti sümptomeid, nagu äge valu südames ja õhupuudus.

Viigimaa soovitaski ebatavaliste sümptomitega, nagu äkki tekkinud valu või väsimus, pöörduda perearsti poole. Seda eriti siis, kui patsiendil on ka üks või mitu südamehaigusi soodustavat riskifaktorit. Kardioloogi sõnul on südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks vajalik hoida vererõhk, veresuhkur ja kolesterool normis, samuti olla eriliselt tähelepanelik, kui infarkt on esinenud lähisugulastel. Siis saabki teha esmalt EKG uuringu ning vereanalüüsid, millest perearst järeldab edasi, kas süvauuringud on vajalikud.

Kui tegemist oli ka väikesekoelise infarktiga, tuleb ravima hakata ateroskleroosi. See tähendab kolesteroolitaseme alandamist, aspiriini kasutamist vere vedeldamiseks, vererõhu normaliseerimist ja suitsetamisest loobumist, kui vaja. Kuigi mikroinfarkt on esimene väga tõsine haigussignaal, siis kui peale seda elustiili muuta, ei pruugi edasisi südameatakke kunagi tulla.

Kuidas ennetada südamehaigusi?

Olenemata vanusest soovitatakse kõigile südamehaiguste ennetamiseks toituda tervislikult ja liikuda mõõdukalt iga päev.

Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomset- ja transrasva. Samuti tarbida rohkest puu- ja köögivilju ning süüa paar korda nädalas rasvast kala. Igas nädalas võiks teha vähemalt kaks ja pool tundi mõõdukat aeroobset treeningut, nagu tempokas kõndimine või vähemalt tund ja 15 minutit energilisemat treeningut nagu jooksmine või sörkimine. Samuti kahel päeval nädalas harjutusi kõigile lihasgruppidele.

20ndad

  • Leia endale hea perearst ja kontrolli tervist regulaarselt.
  • Ole füüsiliselt aktiivne.
  • Ära suitseta ja väldi passiivset suitsetamist. Kui oled teismelisena suitsetama hakanud, on nüüd õige aeg lõpetada.

30ndad

  • Tee kogu pere elu südamesõbralikuks.
  • Tea oma suguvõsa südamehaiguste ajalugu.
  • Ohjelda stressi.

40ndad

  • Kuigi ainevahetus aeglustub, siis proovi tervislikult eluviisiga kaalus juurdevõtmist vältida.
  • Kontrolli oma veresuhkru taset.
  • Ära vaata norskamisele läbi sõrmede, sest see võib olla uneapnoe.

50ndad

  • Söö tervislikult.
  • Ole teadlik infarkti ja insuldi sümptomitest. Insuldi puhul ei pruugi inimesed kogeda alati tuimust ning infarkt ei põhjusta kõigil tugevat valu rinnas. Samuti võivad naiste sümptomid meeste omadest erineda.
  • Jälgi oma raviplaani, sealhulgas ka toitumis- ja elustiilisoovitusi.

60ndad

  • Lase uurida, kas sul võib esineda perifeerseid arterihaigusi, nagu tromb või ateloskreloos.
  • Jälgi oma kaalu. Su keha vajab vananedes vähem kilokaloreid.
  • Õpi tundma, millised on infarkti või insuldi ohumärgid, et saada kiiret abi. Kuigi levinuim sümptom nii naistel kui meestel on valu või ebamugavustunne rinnas, siis naistel esineb tihti ka õhupuudust, iiveldust, oksendamist ning selja- või lõuavalu.

Allikas: Ameerika südameassotsiatsioon

Tagasi üles