Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tasub teada: mida süüa, et hambad jääksid terveks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Näiteks šokolaad teeb hammastele pigem head. | FOTO: Panther Media / Scanpix / Alena Dvorakova

Et hoida hambad terved, tasub jätta söögikordade vahele piisavalt pikad pausid ning juua toidukordade vahel janu kustutamiseks puhast vett, mitte magustatud jooke.

Kuni viis toidukorda päevas ja söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida ning tähtis on juba beebieast peale harjutada last janu korral vett jooma, vahendab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee.

Hambavaenulikud toidud

Hambavaenulikud on toidud, mida biofilmi mikroobid on võimelised oma elutegevuses kasutama. Kuna peaaegu kõik toidud peidavad endas sahhariide, võib öelda, et peaaegu kõik toidud on ebasoodsate tegurite kokkulangemisel hammastele ohtlikud.

Kaariesekahjustuse tekke ehk happerünnaku tugevuse seisukohalt on kõige olulisem toidu suhkrusisaldus. Hammastele kõige ohtlikum on valge suhkur ehk sahharoos, milles lisaks võimsale happerünnakule sünteesivad biokile streptokokid sidusainena toimivat rakuvälist polüsahhariidi. See võimaldab katul kleepuda siledale hambapinnale, muudab selle kohevaks ja läbipääsmatuks, mille tagajärjel ei suuda sülg enam katuhappeid neutraliseerida.

Lisaks on oluline suhkrukliirens. Kui kõrge sahharoosisisaldusega toit annab bakteritele energiat kohe tarbimisel, siis suure tärklisesisaldusega toidust, näiteks kartulikrõpsudest, vabaneb suhkur tasapisi, põhjustades küll vähem võimsa, aga kauem kestva happerünnaku.

Mida kauem toit hambaga kokku puutub, seda kestvam on happerünnak. Kui suud kiiresti läbiva mahla- või karastusjoogi põhjustatud happerünnak kestab keskmiselt pool tundi, siis näiteks hammastele kleepuvate küpsiste happerünnak võib kesta veel mitu tundi pärast söömise lõpetamist. Seepärast oleks toidukord mõistlik lõpetada suhkruvaba toidu või joogiga.

Happeline toit söövitab hambapinda vahetult. Nii tekkivat kahjustust nimetatakse hambaerosiooniks. Lisaks happesusele on ka siin tähtis hambaga kokku puutumise aeg. Näiteks tarbib kestvusspordiala harrastaja sidrunhapet sisaldavat spordijooki väikeste lonksudena mitme tunni jooksul, mille tagajärjel hambakude otseselt lahustub. Lisaks sisaldab tavaline erosioonipõhjustaja (jäätee, koolajook või mahl) ka suhkruid, mis kaariesebaktereid toidavad.

Üsna tavaline hambaid pöördumatult kahjustav tegevus on sidruniga tee joomine. Kuna teed juuakse reeglina kuumalt, siis kujuneb kokkupuude hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine võib aga olla katastroofiliste tagajärgedega harjumus. Ka külmale joogiveele tuleks lisada pigem kurgi- kui sidruniviile.

Tundliku hambakaelaga pöörduvad patsiendid vastuvõtule sesoonselt, tavaliselt maasikate ja õunte valmimise aegu. Sel juhul on tegemist aiasaaduste põhjustest erosioonile lisanduva mehaanilise kahjustusega, kui pehmenenud hambakude kulutatakse hambakaelalt hambaharjaga ära. Erosiivse abrasiooni vältimiseks tuleks pärast ohtrat puuviljade söömist suukeskkonda neutraliseerida näiteks veega loputades ning hambapesuga paar tundi oodata.

Hambasõbralikud toidud

Hambasõbralikeks võib pidada suhkruvabasid või vähese suhkrusisaldusega toite, mida kaariest põhjustavatel bakteritel on võimatu või keeruline oma ainevahetuses kasutada. Hambasõbralik on ka aluseline või süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbi liikuv vedel või hambapinnale mittekleepuv rasvane toit võib olla hambasõbralik.

Suhkrut sisaldava toiduga tuleks hammastel lasta võimalikult lühiaegselt kokku puutuda. Näiteks magustatud jooki kõrrega imedes see hammastega praktiliselt kontakti ei satugi. Intensiivset mälumist nõudva ja nii süljeeritust stimuleeriva taimset päritolu toortoidu söömine on hambasõbralik, kuni happeliste puuviljadega erosiooniohu tõttu ei liialdata.

Piimatooted sisaldavad valke, rasvu, fosfaate ja kaltsiumi, moodustades nii hambasõbralikema toitude rühma. Kaariest peatava toimega on tahke küpsenud juust, mille tekstuur süljeeritust soodustab ning koostis suu happelist keskkonda tõhusalt neutraliseerib.

Kuigi lehmapiim sisaldab palju piimasuhkrut ehk laktoosi, ei põhjusta see kaariest, sest piimas sisalduvad ka olulised kaitsefaktorid: piimavalk ehk kaseiin, kaltsium, fosfaadid ja rasvad.

Ka maapähklid on hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, vähendab see tänu suurele kaltsiumi- ja rasvasisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti kui see sisaldab ka pähkleid.

Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõni rasvhape takistab streptokokkide kasvu. Nii näiteks on kohvisaiakese kergesti fermenteeritavaid süsivesikuid biofilmi mikroobidel hoopis lihtsam kasutada, võrreldes näiteks rasvases kotletis leiduva riivsaiaga.

Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsu närimisega. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust. 40 kuud kestnud kliinilises katses paranesid algstaadiumis kaariesekahjustused, kui kaht sajaprotsendiliselt ksülitooliga magustatud nätsupadjakest näriti vahetult toidukordade lõpetuseks intensiivselt viie minuti jooksul.

Tagasi üles